Tööstustoorained odavnesid

Vase kiire hinnatõus muutus järsuks languseks

Vase kiire hinnatõus peatus ning sellel nädalal hakkas punane metall hoopis kiiresti odavnema, sest Hiina spekulandid taandusid ning tugevam dollar peletas investorid toorainetest eemale, vahendab Bloomberg.

Bloombergi dollariindeks jõudis kõrgeima tasemeni alates veebruarist – dollari tugevnemine mõjub toorainete hindadele survestavalt, sest viimased muutuvad teiste valuutade kasutajate jaoks kallimaks. Hiina spekulantide kauplemisaktiivsus aga vähenes.

Trump lubas suurendada infrastruktuuri kulutusi

Eelmisel nädalal tegi vask viimase viie aasta suurima tõusu, sest Donald Trump lubab infrastruktuurile tehtavaid kulutusi järsult tõsta. Investeerimispank Goldman Sachs teatas, et nad tõstsid hinnaprognoose, aga praegustelt tasemetelt peaks hinnad ikkagi langema.

„Tegelikult ei ole mitte midagi muutunud,“ ütles investeerimisfirma Sucden Financiali tööstustoorainete juht Steve Hardcastle. „Ostmine toimus eeldusel, et asjad muutuvad. Aga asjad ei ole veel muutunud. Turud saavad nüüd aru, et muutused võtavad aega.“

Vase hind langes nädalaga 9,8 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 5433 dollarit.

Goldman prognoosib, et kolme kuu pärast kaupleb vask 5000 dollari juures ning kuue uu pärast 4800 dollari juures. Varasem prognoos oli mõlema ajaperioodi puhul 4300 dollarit.

Sellegi poolest on vask Londoni metallibörsil selle kvartali parim tooraine – selle hind on tõusnud 12 protsenti.

BHP Billiton: rauamaagi hind hakkab langema

Rauamaagi ja koksisöe hind on viimastel nädalatel tohutult tõusnud, aga hinnalangus koputab juba uksele, ütleb BHP Billitoni juht.

Maailma suurima kaevandusettevõtte BHP Billiton juht Andrew Mckenzie tõdes, et viimasel ajal on hinnatõusule kaasa aidanud asjaolu, et rauamaagi ja koksisöe tarned on häiritud, vahendab Bloomberg.

Näiteks eelmisel nädalal kallines rauamaagi hind lausa 17 protsenti ning tõus oli küllaltki paraboolne. Hinnatõusule aitas kaasa ka Donald Trump, kes lubas presidendina infrastruktuuri kulutusi järsult tõsta.

Rauamaagi hind on sel aastal tõusnud 66 protsendi võrra, mis tähendab, et tänavu on esimene kord üle kolme aasta, mil hind näitab tõusutrendi. Koksisöe hind on kerkinud aga pea kolm korda ehk 295 protsendi võrra

Mckenzie hinnangul on hindasid aidanud kergitada ka Hiina püüdlused korrastada oma terase- ning söetööstust. “Turuloogika järgi peaksime me nägema hindade langust, kui juhul muidugi tarned häiritud ei saa,” märkis ta.

Sellel nädalal langes hind 0,8 protsenti ja tonn maksab 73,55 dollarit.

Teistest tööstustoorainetest kallines tsingi hind 1,4 protsenti (2524 dollarit tonnist), alumiinium ja tina odavnesid aga vastavalt 3,2 ja 6,5 protsenti (vastavalt 1697 ja 19 900 dollarit). Nikli hind kukkus 2,1 protsenti 11 330 dollarini tonnist.

Füüsilise hõbeda nõudlus nelja aasta põhjas

Füüsilise hõbeda nõudlus langes nelja aasta madalaima tasemeni, sest kõrgemate hindade ja tarbijate kindlustunde vähenemise tõttu osteti vähem ehteid, münte ja ka kange, ütlesid GFMSi analüütikud Thomson Reutersis.

GFMS ütles, et kaevandusmahtude vähenemine on aidanud hoida turgu defitsiidis, aga puudujääk väheneb 60 protsendi võrra.

„Prognoositakse, et hõbeda turul on 2016. aastal 52,2 miljoni untsi suurune defitsiit – see on juba neljas aasta järjest, mil turul on puudujääk,“ teatas GFMSi analüütik Johann Weibe raportis.

Hinnad on sellel aastal tõusnud

Hõbeda hinnad on sellel aastal kallinenud peaaegu veerandi võrra, sest aasta esimeses pooles spekuleeriti, et Föderaalreserv lükkab intressimäärade tõstmist edasi. Investeerimisnõudlust suurendasid nii Brexit kui ka USA presidendivalimised.

Nädalaga langes hõbeda hind lausa 11,5 protsenti, sest tõenäosus, et Föderaalreserv intresse tõstab, on järsult tõusnud. Nimelt arvatakse, et presidendiks valitud Donald Trumpi plaan stimuleerib majanduskasvu ning selle tõttu on võimalik ka intresse kiiremini tõsta. Unts maksis neljapäeva õhtuks 16,5 dollarit.

Kulla hind on samuti langenud. Kollane metall odavnes nädalaga 3,9 protsenti ja unts maksab 1205 dollarit.

Nafta hind tõusis

Nafta hind kallines teisipäeval järsult (ligi 6 protsenti), sest analüütikute hinnangul on suurenenud lootus, et OPEC siiski vähendab selle kuu lõpus toimuva kohtumise tulemusena nafta tootmismahte.

Tõsi, nädala tõusis nafta hind siiski veidi vähem. Brent lisas 1,5 protsenti ja WTI tõusis 2 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 47,15 ja 45,94 dollarit.

OPECi peasekretär Mohammed Barkindo peaks lähiajal külastama naftakartelli liikmesriike ning nõu pidama, mida tootmismahtudega ette võtta. Barkindo külastab ka Venezuelat ja Iraani, kirjutab Reuters.

Ringreisi korraldamine suurendab analüütikute sõnul tõenäosust, et kokkulepe lõpuks ära vormistatakse.

Ebakindlus jätkuvalt õhus

Commodity Research Groupi ekspert Andrew Lebow aga märkis, et naftaturul valitseb praegu üldine ebakindlus selles, mis saama hakkab. Analüütikud on OPECi leppes erinevalt meelestatud. “Suureneb optimism leppe osas ning kohe hind tõuseb 2 dollari võrra,” tõi Lebow näite turu volatiilsusest.

Rotterdami 95 bensiini hind langes 0,7 protsenti ja tonn maksab 452,5 dollarit.

Autor: Nädal börsil