Väärsi: kaitsetööstus on leidnud niši

Millisena näete Eesti kaitsetööstuse tulevikku tervikuna?

Ma arvan, et Eesti kaitsetööstus on leidnud niši, kus me oleme maailmas väga konkurentsivõimelised. Selleks on küberkaitse ning nutikad lahendused.

Meil on juba mitmeid edulugusid ettevõtetest, kes on suutnud eksporditurgudel kanda kinnitada. Olgu siin näidetena toodud Guardtime, Defendec või Skeleton. Lähiaastatel kujunevad kõige olulisemateks turgudeks USA ning araabia maad.

Siinkohal on hea tõdeda, et riik on olnud valdkonna ettevõtetele heaks toeks – avanud uksi ning aidanud luua kõrgel tasemel suhteid nii tulevaste koostööpartnerite kui ka klientidega. Lähiaastail näeme kindlasti Eesti kaitsetööstuse tooteportfelli suurenemist ning ekspordimahtude kasvu. 

Mida ootab Milrem aastalt 2017? Milliseid eesmärke olete järgmiseks aastaks püstitanud?

Järgmisel aastal on kõige olulisem testprogrammide käivitamine kolmes riigis. See on vajalik sisend nii lõpptoote viimistlemiseks kui eeldus tarnelepinguteni jõudmiseks. Lisaks on ka mitmeid uusi koostööprojekte, mis jõuavad järgmise aasta jooksul tulemusteni.

Kindlasti pikeneb järgmisel aastal ka riikide nimekiri, kellega peame läbirääkimisi THeMISe baasil tootelahenduse pakkumise teemal.

Kuidas tänavune aasta Milremile tervikuna möödunud on? Millised on suurimad kordaminekud?

Kindlasti on suurim kordaminek edukas rahvusvahelise partnervõrgustiku arendamine.

Kui aasta tagasi valmistusime alles esimesele messile minekuks ning olime veel kergelt ebakindlad tulemuste osas, siis praeguseks on meil koostööprojekte laual rohkem, kui oleksime lootnud. Mõnede tulemused on juba avalikud – relvasüsteemi integreerimine ST Kineticsiga, 3D-kaardistuslahendus koostöös Leicaga, lõhkekehade tuvastussüsteem koostöös Raytheoniga. Päris palju on veel neid projekte, millest avalikult rääkida ei saa. Uusi lahendusi näitame aga juba järgmise aasta veebruaris Abu Dhabis toimuval IDEX2017 messil.

Milrem liigub oma tegevustega plaanipäraselt. Alustame selle aasta viimases kvartalis väikesemahulist tootmist. Tegemist on testsõidukitega, mis lähevad juba sihtriikidesse kasutajapoolsete testide sooritamiseks. Nende testide tulemusena saame viimistleda juba täpselt kasutaja vajadustele sobilikud tooted. Erinevates riikides on erinevad nii tehnilised kui kasutustingimused.

Praegu ei saa neid riike veel avalikult nimetada, sest täpsete kokkulepe sõlmimised on alles pooleli. Saab aga öelda, et järgmisel aastal on vähemalt kolmes või isegi neljas riigis Milremi UGVd testimisel.

Tootmine jääks ilmselt Eestisse? Kust tulevad komponendid?

Kindlasti jääb osa tootmist Eestisse. Samas on erinevates riikides läbiräämised käimas ka teistsuguste lahenduse üle, kus vähemalt lõppkomplekteerimine toimuks juba sihtriigis. Milremi sõidukis on komponente üle maailma – Saksamaalt, Jaapanist, USAst jne.

Samas on meil ka Eestis väga tublid partnerid, kes toodavad nii lihtsamaid kui keerukamaid detaile. Ühe väga hea näitena tooksin esile Tarmeteci, kes on taganud meile väga kvaliteetse toodangu keerukamate mehaaniliste sõlmede osas. Eesti ettevõtete tootmiskvaliteet on saanud palju kiidusõnu ka messide ajal.

Milliseid investeeringuid tootmine nõuaks? Kas tulevikus tekib vajadus näiteks uue tootmishoone järele?

Kõige olulisem on investeering inseneridesse. Milremi edu sõltub nendest nutikatest inimestest, kes tegelevad sõiduki arendamise, testimise ja erinevate koostööprojektidega. Tänu neile on meil valminud maailma mõistes unikaalne lahendus, mille vastu on väga suur huvi.

Olen kindel, et suudame uusi ja atraktiivseid lahendusi pakkuda ka tulevikus. Nutikate tehnoloogiate valdkonnas on konkurentsis püsimise eelduseks võimekas inseneride meeskond.

Hästi läbimõeldud lahendused disaini faasis on taganud ka selle, et tootmine ei vaja väga suuri investeeringuid. Kõige suurem on ehk tõesti tootmishoone, mis mahutab vajaliku võimekusega tootmisliini. Oleme lähtunud põhimõttest, et kui Eestis on võimekad ettevõtted komponentide tootmiseks juba olemas, siis ei peaks me ise seda võimekust rajama.

Kui konkreetseks riikide huvi nüüdseks on läinud ja kas terendamas on juba mõni leping?

Kolme riigi huvi meie sõiduki vastu on väga suur ning võib oodata, et testsõidukid jõuavad nende riikide kaitsevägede kätte juba järgmisel aastal. Kõigis neis riikides on Milremil ka väga tugevad kohalikud partnerid.

Lisaks on läbirääkimised algusjärgus veel mitmes uues riigis.

Kui tootmine algab, siis milline on hinnanguline aastane tootmismaht?

Arvestades erinevate riikide programme ning Milremi võimalusi neis programmides, võib ennustada umbes 200 sõiduki tootmist aastal 2020. Praegu on vara öelda, kas need sõidukid toodetakse kõik Eestis või toimub osa tootmisest hoopis mujal.

Kevadel käisite USAs sealse kaitsetööstusega koostööd tihendamas. Mis sellest nüüdseks saanud on ja kas näiteks USA võib tulevikus ka Eesti roomikuid soetada?

USA on kindlasti meie jaoks väga oluline ja väga suure potentsiaaliga turg. USA armee on käivitamas programmi SMET (Squad Maneuvre Equipment Transport), mille raames hangitakse kokku rohkem kui 2000 mehitamata maismaasõidukit. Ilmselt jaguneb see kogus küll erinevate tarnijate vahel, kuid tegemist on kindlasti väga olulise hankega. Milremi võimalused selles programmis osaleda on päris head. Meie tehniline lahendus vastab suurepäraselt tingimustele ning oleme läbirääkimisi pidamas väga tugeva USA partneriga, kellega koostöös soovime hankel osaleda. Aga kindlasti on veel vara midagi eeldada või loota. Tuleb veel väga kõvasti tööd teha, et selle tulemusteni jõuda.

Hea meel on tõdeda, et meie kaitseministeerium on Eesti ettevõtetele toeks olnud USA turule ukse avamisega. See on väga positiivne ning vajalik tugi.

Kas ka Eesti lähiriigid, näiteks Soome, Rootsi või Läti on huvi üles näidanud?

Huvi on üles näidatud. Samas nendes riikides ei ole veel lähiaastatel aktiivseid programme, mis oleksid suunatud mehitamata maismaaplatvormide soetamisele.

Küll aga oleme näiteks arutanud oma koostööpartneri Patriaga (Soome kaitsetööstuse ettevõte) võimalikku koostööd operatsioonianalüüsi teostamisel.

Lisaks on Milrem alustanud projekti DIBS (Digital Infantry Battlefield Solution), mille eesmärk on analüüsida erinevaid taktikalisi olukordi, kus on võimalik mehitamata maismaasõidukeid kasutada. See teema pakub huvi ka Patriale.