Kodumaine joogitööstus languses

Eesti suurima käibega joogitootja Liviko juhatuse esimehe Janek Kalvi sõnul oli eelmine aasta nende jaoks suurte muutuste ja valusa aktsiisitõusuga kohanemise aasta.

“2015. aasta alguses tõusid alkoholi aktsiisimäärad ja 15protsendiline tõus pärssis selgelt kange alkoholi müüki, põhjustas meie ettevõttes tootmise üleviimise osalisele tööajale ning tõi kaasa 12 tootmistöötaja koondamise,” sõnab Kalvi. “Ilmselgelt teeb murelikuks, et see on alles algus – valitsuse otsusel tõstetakse alkoholiaktsiisi veel neljal järgmisel aastal ja igal kord 10%.”

Lisaks on ülikiired aktsiisitõusud loonud Kalvi sõnul soodsa keskkonna nii alkoholi salakaubanduseks kui Läti piirikaubanduse arenguks, andes Lätile alkoholihindade osas tugeva eelise, kuid jättes Eesti ettevõtted konkurentsis Läti omadega sisuliselt relvituks. Kalvi usub, et valitsuse aktsiisipoliitika tulemusel ostetakse juba käesoleval aastal iga viies pudel Eestis tarbitavast kangest alkoholist Lätist.

Aktsiisitõusud on Kalvi hinnangul massiivselt ja isegi halvavalt mõjunud siinsetele tööjõu- ja kapitalimahukatele tootmisettevõtetele. “Kogu tootmise tavapärane majandustsükkel ei allu enam turu käitumisele ja töö on muutunud oluliselt ebaefektiivsemaks ning prognoosimatuks,” sõnab ta.

Järgmistele aastatele kavandatud aktsiisitõusud avaldavad Kalvi sõnutsi tööstusele veelgi enam survet ning Läti ainult tervitab meie valitsuse lühinägelikke otsuseid, sest Läti alkoholi osakaal suureneb jätkuvate aktsiisitõusude mõjul kuni pooleni Eestis tarbitavatest kogustest. “Paraku kaasneb sellega Eesti kange alkoholi tööstuse hävitamine,” tõdeb Kalvi.

Aktsiisitulude laekumine vähenes. Kuna Eestis on kange alkohol võrreldes õlle või siidriga kõrgema maksumääraga, siis mõjutab selline õllesõbralik aktsiisipoliitika enim just kange alkoholi legaalset turgu.

“Nimelt tõuseb iga aktsiisitõusuga kange alkoholi maksukoormus proportsionaalselt veelgi rohkem. Sellele annab kinnitust ka aktsiisitulude riigieelarvesse laekumine: vaatamata 15-protsendilisele tõstmisele langesid kange alkoholi aktsiisitulu ja müügimahud järsult, samal ajal kui õlle aktsiisitulu kasvas,” räägib Kalvi.

Kalvi hinnangul sekkub valitsus oma aktsiisipoliitikaga jõuliselt turu konkurentsitasakaalu ning jagab sisuliselt alkoholiturgu ümber, eelistades selgelt õlletootjaid.

Päästerõngaks uued turud. Üldist negatiivset mõju kogu alkoholiturule avaldas ka Eestit külastavate Vene turistide arvu langus, mis oli eeskätt tingitud Ukraina konflikti mõjust Vene majanduskeskkonnale. Ka eksporti mõjutas Kalvi sõnutsi kõige olulisemal määral Venemaa ja Ukraina kriis ning sellega kaasnevad müükide drastilised langused.

Liviko tootearendusmeeskond on pühendunud premium-toodete väljatöötamisele, et keskenduda just ekspordile ja omatoodete edukale tutvustamisele maailmas. Ekspordis on Kalvi sõnul tõsiseks toeks Liviko toodete edu nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. “Eelmisel aastal pälvisid nii legendaarne Vana Tallinn kui ka Viru Valge rahvusvahelisel konkursil SIP (Spirits International Prestige) Awards 2015 kuldmedali,” märgib Kalvi. Kvaliteetviin Hõbe Vodka valiti aga Eesti parima toiduaine konkursil parimaks alkohoolseks joogiks. Tänavu valiti Eesti parimaks alkohoolseks joogiks ja meedia lemmikuks käsitöödžinn Crafter’s London Dry Gin, mis pälvis ka SIP Awards 2016 konkursil Californias kuldmedali. “Need on vaid mõned näiteid Liviko meistrite loodud toodete edust,” lausub Kalvi.

Liviko otsis mullu aktiivselt uusi turgusid ja edasimüüjaid. “Nii Taanis, Prantsusmaal, Itaalias, Poolas, Uus-Guineas, Austrias, Slovakkias kui Araabia Ühendemiraatides lisandusid 2015. aastal uued edasimüüjad,” lisab Kalvi.

Ka Remedia koondas. Alkoholitootja Remedia on juhatuse liikme Vladimir Feldmani sõnul samuti tunda saanud aktsiisitõusu mõju ning koondasid aasta algul töötajaid. “Kui selline aktsiisipoliitika jätkub, siis peab ilmselt peagi üldse kaaluma, kas on mõtet tootmist jätkata. Tunnen ennast orjana, kes korjab riigi jaoks makse,” ütleb Feldman löödult.

“Kauplused tasuvad arve 60–90 päeva pärast, kuid riik nõuab tootjalt maksude tasumist 20. kuupäevaks iga kuu. Kui saame maksudeks mineva summa kogutud, on hästi. Kui ei, hakkab koheselt tiksuma viivis, mis on kõige kallim turul,” sõnab Feldman. Ta ei mõista ka, miks Eesti valib alati just selle tee, mida mööda kunagi on läinud Soome. “Soome turistid käisid Eestis alkoholi ostmas, nüüd suundub nii Eesti kui ka Soome ostja Lätti,” lisab ta.

Samas on Soome Feldmani sõnul just pehmendamas oma alkoholipoliitikat, et oma rahvas jätaks raha ennekõike oma riiki. “Kahju küll, et riik ei ole huvitatud oma tootmise hoidmisest ja säilitamisest riigis, anname ikka päris tublisti tööd Eesti inimestele. Kui nii jätkub, tapab meie oma riik nõnda mõne aja pärast oma otsustega kogu alkoholitööstuse,” ei näe Feldman põhjust optimismiks.

Veetootjail põhjust rõõmustamiseks. ASi Värska Vesi juhatuse esimees Urmas Jõgeva sõnutsi on märgata, et turule siseneb üha enam väiketootjaid. Nende tooted on suunatud eelkõige kõrget kvaliteeti taotlevale tarbijale, kelle jaoks on oluline, et toorained on mahedad või toode vaba lisaainetest. Sama trendi on tema kinnitusel märgata ka suurtootjate seas, sest üha enam lisandub “tervislikumaid” tooteid. 

“Tervislikkuse trend paistab silma ka joogiturul laiemalt, sest Värska rõõmuks kasvab aasta-aastalt veeturg, samas kui karastusjookide segment näitab langus­trendi,” märgib Jõgeva.

Üldplaanis oli eelmine aasta Värskale edukas aasta. Värska Originaal oli mahuliselt suurim veebränd, selle müügimahtu õnnestus Jõgeva sõnul kasvatada 12%. Uus toode Värska Sidrun sai tarbijatelt kiiresti positiivset tagasisidet. Samuti suudeti kasvatada eksporti, jõudes Soome jaekaubandusse. “Hea on tõdeda, et olgugi, et Värska asub kauges Eesti otsas, oleme suutnud leida personali, kelle teotahe ja töökus aitavad aasta-aastalt paremaid tulemusi saavutada,” rõõmustab Jõgeva.

Jõgeva sõnul on toidutööstuses laiemalt märgata kahte suunda. Ühelt poolt kasvab kallima hinnasegmendi toodete pakkumine ja nende inimeste hulk, kes eelistavad tervislikumaid ja puhtamaid tooteid, mille päritolu on teada. Samal ajal on tihe konkurents madalama hinnasegmendi toodete seas, mille puhul tarbija ei väärtusta brändi ega toote päritolu.

Jõgeva loodab, et tarbijad mõistavad üha rohkem, et selleks, et Eestis elu paremaks läheks, tuleks eelistada kodumaiseid tooteid.

Mahetooted on jõudmas jaekettidesse. Loodusvägi OÜ tegevjuht Kristo Tuurmanni sõnul on nende kui Eesti suurima mahetootja ja -turustaja jaoks väga positiivne näha, et mahetooted on jõudnud spetsiaalsete ökopoodide kõrval ka jaekettidesse ja tavatarbija teadlikkusesse. 

“Inimeste teadlikkus toidu koostisainete ja puhtuse osas aina kasvab. Mõeldakse üha rohkem sellele, kuidas toit tervisele mõjub ning osatakse nõuda puhtama koostisega tooteid,” sõnab Tuurmann.

Jaeketid, sealhulgas ka soodsamale hinnale rõhuvad ketid, on Tuurmanni sõnul aru saanud, et taoline sihtgrupp aina kasvab ja seda ei saa tähelepanuta jätta. “Rõõmu teeb, et ka ketid on valmis mahetoodetega katsetama,” kostab ta.

Tuurmanni kinnitusel oli nii 2015. aastal kui ka tänavu mahetoodete tarbimine vaikselt, kuid stabiilselt tõusutrendis. “Aina rohkem kasvab ka inimeste huvi õiglase kaubanduse toodete ning lisaainete vabade toodete vastu. Ka toidutööstus on hakanud tasapisi aru saama, et inimesed hääletavad oma rahakotiga ning püüab tarbijate soovile toodete puhtama koostise osas vastu tulla,” räägib ta.

Loodusväe jaoks möödus mullune aasta stabiilses kasvus. “Palju rõõmu tegi, et inimeste teadlikkus meie toodete osas suurenes ning mitmed meie uued tooted võeti hästi vastu. Näiteks on leidnud endale kindla, tervislikkust ja vitamiinirohkust hindava tarbija meie ökosmuutid,” räägib Tuurmann.

Mahesektor on Tuurmanni sõnul endiselt väljakutsuv ning nõuab palju omavahelist tihedat koostööd kogu tarneahelas. “Seepärast on meil väga hea meel, et koostöö talunikega on toonud head tulemust. Pingutada on vaja ka inimeste teadlikkuse tõstmise osas mahetoodete tarbimisest ja ostukäitumise mõjuahelast,” lausub ta. Sel aastal soovib OÜ Loodusvägi leida veelgi rohkem koostööpartnereid, kes oleksid huvitatud mahetoodete ühisturustusest. “Just praegu rõõmustame 47 kooli puhveti otsuse üle võtta lastevanemate soovil müügile meie suhkruvabad kõrrejoogid,” sõnab ta.

KOMMENTAAR 

Enim mõjutab aktsiisipoliitika

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht 

Joogitööstuse üheks märk­sõnaks oli kindlasti käsitööõllesid,-siidreid ja -karastusjooke pakkuvate väiketootjate arvukas lisandumine ning käsitöötoodete suurem väärtustamine tarbijate poolt. Sellega on kaasa läinud ka suured ja pikkade traditsioonidega joogitootjad.

Vaatamata sellele kahanes statistiliselt joogitööstuse tootmismaht mullu 11%, müügitulu 7,5%. Languses on nii lahja alkoholi, mahlade kui ka karastusjookide turg. Kasvab ainult vee müük, seda ka mujal maailmas. Üks suuremaid kasvajaid on mineraalvee segment ja vitaminiseeritud veetooted. Oma osa selles on kindlasti inimeste teadlikul tervisekäitumisel.

Kuna alkohol on aktsiisipoliitika otsuste mõjul muutunud hinnalt suhteliselt kalliks, survestavad kaubandusketid tootjaid omakorda hindu alandama ja kampaaniates osalema. Samas oli märgata tendentsi, kus premium-klassi jooke väärtustatakse üha rohkem ja tihti langetatakse otsus osta üks kallim toode kui mitu odavamat.

Nagu toidugi puhul, on ka jookide osas tarbijatele järjest olulisem nende koostis. Üha rohkem huvitutakse toodetest, milles pole säilitus-, lõhna- ja maitseaineid. Oluline on suhkru-, vitamiini-, mineraalide- ja kalorisisaldus.

Alkoholitootjaid mõjutab tänavu enim aktsiisimäära tõus, mis on oluliselt suurendanud piiriülest kaubandust. Mulluse otsuse tegelikke mõjusid näeme mõne kuu jooksul. Loodame, et sõnum jõuab ka poliitikuteni ja sellest vastavad järeldused tehakse.

Autor: Kairi Oja, kaasautor