Ekspordigasell ning mitme tunnustusega pärjatud kalatoodete tootja Spratfil seisis viis aastat tagasi justkui teeristil, et valida õige suund oma IT-strateegias. Nüüd tunnistab ettevõtte juht Peeter Loim, et valitud tee on end õigustanud.
- Spratfili juht Peeter Loim. Foto: Andras Kralla
Kalatööstus Spratfil tegi esimesed sammud 60. aastatel omaaegses Kirovi Kalurikolhoosis Tallinnas Viimsis. Praeguse nime ja näo sai ettevõtte 1996. aastal. Nüüdseks tegutsetakse moodsa tehnoloogiaga varustatud, põhjaliku uuenduskuuri läbinud ning kõikidele nõutele vastavas kahes tootmishoones: Kakumäel ja alates 2012. aastast ka Viimsis. Ettevõtte palgal on umbes 230 inimest, arvutitöökohti aga 30 ringis.
Peeter Loimi sõnul on tehnoloogial, aga ka IT-lahendustel Spratfili edus märkimisväärne roll. „Selles äris ei ole võimalik olla edukas ilma tänapäevast tehnoloogiat ja süsteemi omamata, vastasel juhul oled kohe mängust väljas,” on Loim resoluutne. Kõige suuremaks IT-alaseks proovikiviks peab Peeter Loim seda, et toiduainetööstuse kõrged standardid peavad olema infotehnoloogiliselt toetatud. Lisaks on kõik Spratfili tootmisseadmed juhitud väljaspoolt Eestit – Taanist, Islandilt ja Saksamaalt. Eelduseks on aga see, et kogu ahel alates IT-taristust valguskaabli näol kuni riistvarani peab laitmatult töötama, et toetada äri ja ettevõtte tegevust iga sekund, minut ja tund.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.