Rauamaagi hind langes kriitilise piirini

Vase hind stabiliseerus

Vase hind hakkas nädala keskel tõusma, sest maailma suurim vaske kaevandav börsifirma Freeport-McMoRan teatas, et tootmist vähendatakse veelgi.

Freeport laiendas kulude kärpimist ja tootmise vähendamist. Sellega püüab ettevõte suurendada likviidsust, sest toorainete hinnalangus on tekitanud palju probleeme. Metall on 2015. aastal odavnenud juba 27 protsenti – peamiselt suurenenud tootmise ja Hiina nõudluse jahenemise tõttu.

Kaevandusfirmad on hakanud aga astuma samme, et vähendada kahjumeid ja tugevdada oma bilanssi.

Vase tonnihind tõusis Londoni metallibörsil lähedale 4700 dollarile, kuid neljapäeva pärastlõunaks langes hind uuesti 4580 dollarini. Nädala lõiks tõusis hind siiski 0,4 protsenti.

Eelmisel nädalal teatasid ka Hiina tootjad, et vähendavad vasetootmist kokku 350 000 tonni võrra.

Rauamaak langes alla 40 dollari

Rauamaagi hind langes sellel nädalal alla 40 dollari. Tööstuse jaoks on see väga tähtis märk, sest paljude ekspertide sõnul on see piir, kust alates võiks oodata suuremaid tootmiskärpeid.

Rauamaagi hind kukkus sellel nädalal 4,1 protsenti ja tonn maksab 39,08 dollarit. Tootmiskärpeid on sunnitud tegema aga peamiselt väiksemad tootjad. Suurimate kaevandajate kulud on peamistes kaevandustes siiski alla 40 dollari.

Capital Economicsi toorainete ökonomisti John Kovacsi sõnul on suuremate tootjate kulud 28-39 dollarit tonni kohta.

"Hinnad langevad tõenäoliselt edasi ning jõuavad 30 dollarile," rääkis Axiom Capital Managementi analüütik Gordon Johnson. Ta viitas Hiina väiksemale nõudlusele ja samal ajal kasvavale pakkumisele, mille hulka kuulub ka alles alustav Roy Hill.

Rauamaagi hind on langenud juba alates 2014. aasta algusest. Maailma suurimad kaevandusfirmad BHP Billiton, Rio Tinto ja Vale on kasvatanud oma toodangut hoolimata sellest, et nõudlus Hiinas kahaneb. Hiljuti tuli ka uudis Austraaliast, et Gina Rinehartile kuuluv Roy Hill paneb esimese laadungi rauamaaki teele.

Axiom Capitali pikaajalisem prognoos on, et 2017. aastaks kukub rauamaagi hind alla 30 dollari tonnist.

Suurimad kaevandajad panustavad sellele, et suurem toodang aitab neil kärpida ühiku kulu ja kaitsta turuosa, kuna väiksemad tegijad on sunnitud uksi sulgema.

Teistest toorainetest kukkus nikli hind 3,3 protsenti ja tina odavnes 3,1 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva pärastlõunaks 8680 dollarit ja 14550 dollarit tonnist. Alumiinium tõusis 0,3 protsenti ja tonn maksab 1490 dollarit.

Plaatina hind kallines 3,5 protsenti ja Pallaadium lisas 4,7 protsenti. Kummagi unts maksis neljapäevaks 858 ja 552 dollarit.

OPEC vedas nafta hinna 7 aasta madalaima tasemeni

OPECi reedel toimunud naftaministrite kohtumisel Viinis ei lepitud kokku tootmismahtudes.

Sisuliselt tähendab see seda, et kartell ei toimi ja iga riik pumpab küllastunud turule naftat edasi nii palju kui jõuab.

Nii jääb see vähemalt OPECi järgmise nõupidamiseni tuleva aasta juunis, mil on tekkinud ehk suurem selgus, mida sanktsioonide alt vabaneva Iraani naasmine naftaturule tähendab. Ning kas õnnestub veenda OPECi väliseid riike nagu Venemaa ja Kasahstan tootmist piirama.

„Meil tuleb oodata ja vaadata,“ ütles kohtumist juhtinud Nigeeria naftaminister Emmanuel Ibe Kachikwu.

Tootmispiiranguid küll arutati, kuid kui kartelli mitte kuuluvad tootjad mahte ei vähenda, ei aitaks kärped hinda tõsta.

Nafta hind hakkas selle peale kiiresti odavnema ja hinnalangus jätkus ka sellel nädalal. WTI toornafta hind odavnes nädalaga 8,3 protsenti ning barreli hinnaks kujunes 37 dollarit. Brent langes esmakordselt 7 aasta jooksul alla 40 dollari taseme – nädal lõpetati 7,5 protsendiga miinuses ja barreli hind oli neljapäeva pärastlõunaks 39,86 dollarit. Kui hinnad piisvalt kaua niivõrd madalal tasemel püsivad, peaks täiendav bensiini hinnalangus jõudma ka Eesti tanklatesse.

Järgmine aasta peaks hind tõusma hakkama

OPEC avaldas mõned päevad hiljem oma kuuraporti, kus märgitakse, et konkurentide naftatoodang peaks uuel aastal vähenema ja see toob kaasa nafta hinna tõusu.

Raportis märgitakse, et OPECisse mitte kuuluvate naftatootjate toodang on võrreldes 2014. aastaga sel ja järgmisel aastal väiksem. „2016. aastaks on oodata, et nende tootjate päevane naftatoodang langeb 380 000 barreli võrra, kokku 57,14 miljonile barrelile päevas,“ seisab raportis.

Autor: Nädal börsil