Jõgevamaa piimakarjakasvataja Ahto Vili soovib, et riik pakuks senisele maaharijale enne põllulapi müügi- ja rendioksjonile panekut ostuõigust.
Äripäev kirjutas hiljuti, et sel sügisel läks Kose vallas rendioksjonile 60 hektari ringis riigile kuuluvaid põllumaid, mida teraviljakasvataja Aare Viira pikki aastaid soodsalt kasutas.
Viira võitles oksjonitel suurte põllulappide nimel piimatootja Kuivajõe Farmeriga, mis vaatamata piimandussektori raskustele tegi Viira omadest kordi kõrgemaid pakkumisi, lubades riigile iga hektari eest 140 eurot. Kui Viira tasunuks aastas riigile 33,5 hektari eest 2180 eurot, siis Kuivajõe Farmer pakkus 4700 eurot. 19,5 hektari eest oli Viira valmis aastas välja käima 1270 eurot, piimatootja aga 2700 eurot.
Viira otsustas kasutada eeliõigust, mis tähendab, et maa kasutamiseks peab ta maksma järgmisel viiel aastal sama palju kui pakkus piimatootja. Kohustused pankade ja teiste võlausaldajate ees panid Viira sundolukorda.
Üle 20 aasta Torma põllumajandusosaühingut juhtinud piimakarjakasvataja Ahto Vili meelest on riik maaharija kehva seisu surunud.
“Põlluharija on panustanud maasse, hooldanud, harinud ja korras hoidnud. Õiglane oleks, kui inimene, kes maad on kasutanud, andes kohalikele tööd või askeldanud üksi, saaks maa riigilt välja osta,” rääkis Vili, kelle firma kasutab 2200 hektarit maad, mille hulka kuulub ka rohumaa.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.