Alkoholi kättesaadavuse ja tarbimise vahel on olemas selge seos. Enamik Eesti inimesi tunnistab, et Eestis on alkoholitarbimine oluliseks probleemiks. Muret tuntakse nii oma lähedaste või iseenda üleliigse tarbimise pärast kui ka alkoholist tingitud ühiskondlike kahjude pärast laiemalt, kirjutab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE).
- Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE). Foto: Raul Mee
Valitsus on võtnud eesmärgiks vähendada Eestis tarbitud alkoholikogust ligi viiendiku võrra. Selleks tuleb ühtse meetmepaketina rakendada rida meetmeid – eeskätt tõsta aktsiisi, reguleerida reklaami ning piirata müügivõimalusi. Siinkohal keskendun viimasele.
Möödunud sajandi kuuekümnendate lõpus toimus Soome alkoholiturul radikaalne muudatus – seni vaid riigimonopoli pärusmaale lasti ettevaatlikult ka teisi tegijaid, s.o kuni 4,7% õlut võisid edaspidi müüa ka toidupoed. Senise 132 müügikoha asemel oli hoobilt Soomes 17600 poodi, kust õlut osta sai. Samuti lihtsustati restoranidele alkoholimüügiloa saamist ning sedagi võimalust kasutati usinalt – 940 söögikoha asemel hakkas nüüd alkoholi müüma 4000. Muudatuse eesmärgina käidi välja soov harjutada soomlasi viina asemel õlut jooma, et vältida purjutamist ning sellest tulenevaid õnnetusi, vägivalda ja tervisehädasid. Et propageerida „kultuurset joomist“.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.