Kulude juhtimisele pööratakse liiga vähe tähelepanu

Kas Eesti ettevõtted pööravad piisavalt tähelepanu kulude juhtimisele? 

Pigem vähe. Senine kulude struktuur, eelkõige madal tööjõukulu võrreldes Euroopaga, ja konkurentsiolukord on võimaldanud hästi ära elada.

Millist trendi kulude juhtimise vajalikkuse teadvustamine näitab?

Nüüd on olukord muutunud ja seni eeliseks olnud madalad sisendkulud kallinenud. Seega on tänapäeval konkurentsis püsimiseks vaja üleliigsetest kuludest vabaneda. Sellega seoses muutub olulisemaks tarneahela juhtimine ja tõmmatakse kokku erinevate hüvede pealt.

Millest kulude analüüsi tegema hakates alustada?

Alustada suurimatest sisseostetavatest sisenditest ehk materjalid ja teenused, kus vaadata nii hindu, tingimusi kui ka võimalikke asendusi. Just tingimuste ja setup’i parandamine annab hüppelisi tulemusi. Kiireid tulemusi annab discretionary spend kontroll.

Milliseid märkimisväärseid tulemusi oled efektiivse kulude juhtimisega saavutanud?

Saku Õlletehases hoidsime see aasta kokku tuhandeid eurosid tänu tarnija olemasoleva materjalilao efektiivsemale kasutusele. Nokia Siemens Networksis hoidsime globaalselt kokku umbes 10% transpordikuludest tänu lennutranspordi osalisele asendamisele meretranspordiga. Mõlemal juhul oli vaja kriitilise pilguga vaadata tarneahela olemasolevat setupi ja leida võimalusi kuluefektiivsemaks lahenduseks.

Tõnis Viiroja esineb 19. novembril Ostujuhtimise Aastakonverentsil, mille kohta saab täpsemalt lugeda SIIT.