Toit, mis tuleb tööstustest, on tehtud sama suure südamega, kui väiketaludes või koduköökides. Peaksime rõõmustama elujõulise toidusektori üle, kirjutab Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Sellest ajast alates, kui toiduvaldkond anti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevusalast Põllumajandusministeeriumi hallata, on toidutööstused jäänud kõikvõimalikes arengukavades ja strateegiadokumentides prioriteetide järjekorras üha teisejärgulisemaks. Ja seda vaatamata asjaolule, et just toiduainetööstused on need, kes juba aastaid veavad suuresti omadest vahenditest kõikvõimalikke kampaaniaid, mis propageerivad eestimaise toidu tarbimist.
Nüüd, kus põllumajandusministeeriumist on saanud Maaeluministeerium, muutub eriti teravaks küsimus, kui palju on toidutööstusettevõtetel siiski pistmist maaeluga? Jah – enamus tööstusi kasutab alati kui võimalik Eesti põllumajandusettevõtetes kasvatatud toorainet. Kuid ülejäänud toidu valmistamise protsessist vajab sujuvamaks tegevuseks soodsat ärikeskkonda, mis kätkeb endas nii mõistlikku maksusüsteemi, tihedat tegevust väliskaubanduse edendamiseks kui ka investeeringute toetamist või soodustamist. Neis küsimustes jäävad maaeluministeeriumi käed pigem lühikeseks.
Loe Sirje Potisepa arvamuslugu
Äripäeva põllumajandusveebist.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.