Väike koostootmisjaam jõuab kasutusse

Lisaks suurematele jaamadele on ka Baltimaadesse jõudmas väiksemad koostootmisjaamad, milliseid saab võimalusel kasutada kas ühe või mitmekaupa ritta seades. Neil seadmetel näikse olevat ridamisi eeliseid suuremate ees.

Taoliste seadmete maaletoomisele suunatud ettevõtte Green Fuel Energy OÜ tegevjuht Sander Saat ütleb, et praeguseks on neid seadmeid müüdud Skandinaavias ja Euroopas, samuti Austraalias ja Kanadas. Ka Lätti ja Leetu on väiksemad koostootmisjaamad jõudnud, ent Eestis ollakse Saati sõnul praegu murrangulisel teel.

Näitena toob Saat, et siinmail on oma tootmisse koostootmisjaama kavandamas Viljandi lähedal asuv Saimre Grupp, kes planeerib 22 väikese jaama paigaldamist, elektrivõimsusega kuni 1 megawatt. Ka Tartus tegutsev Kodumaja AS kaalub taoliste jaamade integreerimist oma tootmisse. Tänaseks on kummalgil ettevõttel jõudnud jaamade paigaldamine projekteerimise tasandile.

Saat ütleb, et Green Fuel Energy on enda jaoks jaganud potentsiaalsed väikesemahuliste koostootmisjaamade tarbijad nelja lõiku: ettevõtjad ja tootjad, arendajad, põllumajandussektori esindajad ja avalik sektor. „Avaliku sektori poolelt saan välja tuua vallahooned, koolid, haiglad, rahvamajad, spordihooned ja lasteaiad,” märkis ta.

Green Fuel Energy maaletoodavad seadmed on pärit Soomes asuvast tehasest, sarnaseid seadmeid toodetakse maailmas heal tasemel veel Saksamaal. „Eks neid valmistatakse ka mujal, kuid kvaliteetseid, selliseid mis ikka töötavad ka, tehakse vaid neis kahes tehases,” jätkas Saat, kelle sõnul on vähemtuntud tehaste toodangut siinmail ka katsetatud, kuid enamalt jaolt pole need reaalsuses töötanud.

Tema sõnul on esinenud koguni pankrottiminekuid – ettevõte soetab endale maade ja merede taguse udupeene suuremahulise seadme, teadmata selle tausta, suunates sellele suure investeeringu. „Kui aga seade üles ütleb, ei saa samas jätkata ka ettevõtte põhitegevust ja toomine jäetakse seisma. Selliseid lugusid on meil siin mitmeid olnud,” tõdes Saat.

Kuidas seadmed töötavad?Koostootmisjaamad pannakse kokku juba tehases, kus neid ka eelnevalt korralikult kontrollitakse ja reaalselt tööle pannakse.

Green Fuel Energy koostootmisjaamad toimivad hakkepuidust saadaval puugaasil, millest sünteesitakse energiat. Saati sõnul saab kõikide koostootmisjaamade abil valmistada energiat ja soojust, kusjuures viimast saadakse nö pealekauba. „Tehnoloogiaid on erinevaid, kuid tooraine on nii suurtel kui väikestel koostootmisjaamadel ikka sama – puiduhake,” selgitas ta.

Esimene Soome tehases valmistatud prototüüp valmis aastal 1998. CE märgisega valmistoode sai reaalsuseks 2009. aastal. „Sealt edasi on toimunud selle toote mudeli täiustamine, kusjuures mudeleid ongi vaid üksainus,” rääkis Saat ja lisas, et aastaks 2015 on jõutud praeguse, ideaalilähedase mudelini. „See tähendab, et on ühteaegu nii kompaktne kui efektiivne – viimane on seadmel koguni 94,96%,” rääkis Saat.

Väikese jaama eelisteks on veel madalad hoolduskulud ning võimalus riske maandada. „Näiteks kui tootmises on kasutusel mitmed väiksed seadmed ja neist ühele tehakse parasjagu hooldust, jätkavad teised tööd,” märkis Saat ja lisas, et nii ei pane tehas, tootmisettevõte või ka lastead ja haigla end hooldusest liigsesse sõltuvusse, nagu see on ehk suurema jaama puhul. „Muide, meie 22 meie väikest koostootmisjaama annavad kokku sama palju energiat kui Rakvere piiritusetehase suur koostootmisjaam,” ütles Saat. Oluline on koostootmisjaamade puhul, et need ei ületaks 1 MW tootmisvõimsust. „Seda põhjusel, et siis hakkab selline jaam juba riigi energiatootmisega konkureerima, ja sellisel juhul kehtivad sellele ettevõttele juba hoopis teised tingimused,” selgitas ta.

Väiksemad koostootmisjaamad maksavad 210 000 eurot. Saati sõnul on koostootmisjaama poolt saadav igakuine kokkuhoid keskmiselt 6000-8000 eurot ning tema sõnul pole kaugel aeg, mil taolised väikesed koostootmisjaamad pole enam erand, vaid standard. „Iseäranis tasuks rohelise energia potentsiaali arvestada meil Eestis, kus on niivõrd palju metsa, mida kasutada.”'

Saati sõnul on toodetava elektri maksumus koos kõikide kuludega 6 senti kW, soojus on sealjuures pealekauba. „Selle tulemuseni jõuame, kui liidame energia tootmiseks kuluvale puiduhakkele seadme hoolduse maksumuse,” täpsustas ta.

 

Sander Saat osaleb 24. septembril toimuva seminari "Säästlik energia" arutlusringis "Millist alternatiivenergiat valida". Seminari kavaga saab lähemalt tutvuda SIIT.