Loe selle nädala börsiuudiseid

Löögi rauamaagi hinnalangusest peavad vastu võtma väiksemad kaevandusedRauamaagi tööstus sai lõpuks häid uudiseid. Esiteks teatas kaevandushiid Vale, et vähendab aastast tootmist 25-30 miljoni tonni võrra. Pärast seda ütles Rio Tinto, et oodatav eksport kukub 2015. aastal 10 miljoni tonni võrra 340 miljoni tonnini.

Kuigi need avaldused on positiivsed, siis oleks viga arvata, et tegemist on tööstuse vastusega liigsele pakkumisele.Näiteks Vale ei muutnud pikaajalist eesmärki toota 2018. aastal 450 miljonit tonni rauamaaki. Praegu toodab Vale 340 miljonit tonni aastas. Pigem vähendatakse tootmist kõrgete kuludega kaevandustes ja kaevandamine viiakse üle väiksemate kuludega kaevandustesse.Analüütikute jaoks oli tegemist demonstratsiooniga, mis näitas, kuidas kolm suuremat tootjat – BHP Billiton, Rio Tinto ja Vale – on suutnud pakkumist suurendadaes oma kasumimarginaale samal tasemel hoida.Rio Tinto toodangu vähenemine aasta esimeses pooles ei olnud tahtlik. Seega on võimalus, et ettevõte suurendab defitsiidi tasategemiseks aasta teises pooles tootmist. Just sel ajal on Hiinas hooajaliselt nõrk nõudlus, mis suurendab võimalust, et rauamaagi hinnad kukuvad tagasi 40 dollari juurde.See tähendab, et hinnalangusest tuleneva löögi peavad vastu võtma väiksemad kaevandusfirmad. Just nemad on need, kes kaevanduste sulgemise läbi peaks turgudele tasakaalu tooma. Selleks peavad hinnad aga veelgi rohkem kukkuma.Reedese seisuga maksis rauamaagi tonn 50,66 dollarit – võrreldes eelmise nädalaga on hind kallinenud 3,4 protsenti.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nikli hinnalangus teeb Austraalia kaevandajate elu raskeksNikli hindade selleaastane 30protsendiline langus on surve alla pannud Austraalia kaevandajad, kes on sunnitud projekte ja laienemist edasi lükkama. Nad ootavad turu taastumist.

Näiteks kaevandaja Poseidon Nickel ütles, et sulgeb Lake Johnstoni kaevanduse hooldustöödeks. See on märk, et Hiina nõudluse nõrgenemisest ja rekordilisest pakkumisest tulenev hinnalangus nõuab ohvreid.Roostevaba terase tootmiseks kasutatava nikli varud on viimase 18 kuu jooksul kahekordistunud. See on surunud tonnihinda järjest allapoole – eelmine nädal jõudis hind 10 430 dollarini tonnist, mis on kuue aasta madalaim tase.Tänu Hiina aktsiaturu stabiliseerumisele on nikli hind nädala lõikes kallinenud 6,1 protsenti 11 630 dollarini tonnist.„Kui 70 protsenti tööstusest tuleb ots-otsaga kokku või teenib kahjumit, siis on loogiline, et inimesed panevad projekte kinni või lükkavad neid edasi,“ ütles UBSi analüütik Daniel Morgan. „Ma arvan, et taolisi avaldusi tuleb järgnevate kuude jooksul mitmeid.“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hiina aktsiaturud on stabiliseerunud ning langus on vähemalt praeguseks peatunud, siis hakkasid tõusma ka teiste tööstusmetallide hinnad.

Vase hind kallines 0,72 protsenti ja tonn maksab 5560 dollarit. Tsingi hind tõusis 4,5 protsenti ja tonnihind oli reede hommikuks 2072 dollarit. Tina hind tõusis 3,37 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 15 100 dollarit. Alumiinium lisas 2,7 protsenti ja tonn maksab 1716 dollarit.

Tugev dollar pani väärismetallid kukkumaKulla hind kukkus tugevneva dollari tõttu kaheksa kuu madalaima tasemeni.

Neljapäeval kukkus kulla untsihind 1142,9 dollarini untsist, mis tähendab, et nädala lõikes on kuld odavnenud 1,6 protsenti. Plaatina hind kukkus aga kuue aasta põhja ja pallaadium jõudis madalaima tasemeni alates 2012. aastast. Hõbeda hind odavnes 2,9 protsenti ja unts maksab 14,97 dollarit.Analüütikud ütlevad, et kulla nõrkusele aitab kaasa USA keskpanga oodatav intressimäärade tõstmine, mis on dollari kursile positiivselt mõjunud. Turu meeleolu on rikkunud ka Hiina füüsilise kulla nõudluse kasvu aeglustumine.Traditsiooniliselt on väärismetallid olnud kaitseks ebakindlatel aegadel. Hiina aktsiaturu krahh ja Kreeka probleemid pole kollase metalli hinda aga suutnud kergitada.Metalli hinda mõjutasid rohkem hoopis Föderaalreservi juhi Janet Yelleni ütlused. Nimelt teatas Yellen, et intressimäärasid hakatakse tõstma sellel aastal. See pani dollari tugevnema, mis mõjus kullale omakorda negatiivselt.„Oodatav majanduskasv, nafta hinnalangus, tööhõive kasv ja madal inflatsioon ei toeta kulla hindasid,“ ütles HSBC analüütik Jim Steel.Barclay panga sõnul on kulla hinnalangusele panustajate hulk jõudnud 2013. aastal saavutatud tippudeni.

Iraaniga jõuti kokkuleppele14. juulil jõuti ajaloolise Iraani tuumakokkuleppeni ja see kukutas ka nafta hinda.

Iraan ja grupp kuuest riigist, eesosas Ameerika Ühendriikidega, jõudsid kokkuleppele, mille järgi piiratakse rohkem kui kümne aasta jooksul oluliselt Teherani tuumavõimekust. Iraanile vastutasuks lõpetatakse sanktsioonid, mis on puudutanud näiteks naftaeksporti ja finantstehinguid.USA president Barack Obamale võib see tähendada ametiaja suurimat diplomaatilist saavutust, kuna läbirääkimised Iraaniga on kestnud 20 kuud, kirjutas The New York Times.Naftaekspordi sanktsioonid lõpetatakse ja Iraan toob oma nafta maailmaturule. Kuna pakkumine kasvab, siis nafta hind hakkas odavnema. Langusele aitas kaasa varude suurenemine mitmes piirkonnas USAs. WTI toornafta odavnes 3,09 protsenti ja Brent kukkus 2,41 protsenti. Kumbki maksis nädala lõpuks 50,97 ja 57,08 dollarit barrelist.