Põlevkivi-ja keemiatööstuses koondamised ei vääri valitsuse tähelepanu

Ministri asemel kinnitas ministeeriumi pressiesindaja, et probleemi pole, kuna naabruses asuv keemiatööstusettevõte Viru Keemia Grupp (VKG) vajab 300 töötajat.  VKG  oli sunnitud aasta esimestel kuudel koondama ligi 300 inimest ja nüüd võtab sama palju inimesi tagasi. Lihtne loogika räägib, et 426 inimest jäävad ikka tööta. Sellele numbrile lisandub 200 kaevurit , kelle koondamisest teavitas Eesti Energia Kaevandused juuli alguses. Hetkel Jõhvi Töötukassas on arvel  ca 1100 töötut. Lähiajal võib see number suureneda 50% võrra. Ida-Virumaa  keemiatööstuse tublid inimesed jätavad valitsuse ükskõikseks. 

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum: „Tänane praktika näitab, et riigi jaoks on keemiatööstus vaid tulude allikas. Seda tõestavad keskkonnatasude ja maksude ning  aktsiiside  mitmekordsed regulaarsed tõusud. Valitsus peab tööstustega rääkima. Peab  võtma eeskuju Euroopa partneritest mitte ainult keskkonnakaitse normide osas, vaid ka tööstuse arengule soodsate tingimuste loomises. Hea näide on Suurbritannia, kus tööstusele tegevusele mõju avaldavate makse hoopis langetatakse, et tööstus saaks arengusse investeerida. Põlevkivi- ja keemiatööstus vajab stabiilset ja läbimõeldud maksupoliitikat, mis tagab kindlustunnet homses päevas. Valitsus peab tegelema reaalsete majanduspoliitiliste otsuste kujundamise ja ellurakendamisega ning just selliste otsuste, mis toetavad Eesti oma tööstust ja regionaalpoliitilist arengut.“

Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatuse esimees Meelis Eldermann: „Tasakaalustatud fiskaalpoliitika tagab uued investeeringud, töökohad ja maksulaekumised. Antud väitel on ka tagasiulatuv jõud.Eelmise aasta sügisel korraldatud Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaanias “Meie õnn on meie maavarad” kõlanud tunnuslauseid nimetati ebaõnnestunud naljadeks või tühjaks hirmutamiseks. Sellele järgnes koondamislaine põlevkivitööstuses, mis jätkub ka praegu. Sektoris kaob ligikaudu 800 töökohta, mis  omakorda avaldab mõju ka sektoriga kaudselt seotud valdkondade tööhõivele. Suurenev töötus regioonis on nii Viruma kui ka Eesti tervikuna probleem ning ka julgeoleku risk. Põlevkivivaldkonnas toimuv vajab kindlasti valitsuse sekkumist ning leevendusmeetmeid töötleva tööstuse ettevõtetele.“ 

Keemikute ametiühingu esimees Julia Leontjeva:  “Vaatamata kohalikus Töötukassas olevatele  tööpakkumistele ei leia kõik koondatud sektori töötajad endale sobivat tööd.  Keemiatööstuses töötavad inimesed on reeglina päris pika staažiga ning spetsiifilise  kompetentsiga, mis piirab võimalusi leida tööd. Paljud otsustavad rakendada oskusi ja teenida raha hoopis kuskil mujal Eestis või välismaal, mis negatiivselt mõjutab regiooni sotsiaal-majanduslikku olukorda, mis on otseses seoses julgeoleku küsimusega.

Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) on keemiatööstuse ettevõtteid ühendav mittetulundusühing, kuhu  kuulub 52 liiget, sh põlevkivitööstuse esindajad. Põlevkivitööstus tähendab sadu miljoneid eurosid tulu riigikassasse (4-5% riigi sisemajanduse kogutoodangust) ja kohalikele omavalitsustele, lisaks tuhandeid töökohti (Eesti põlevkivitööstusega on otseselt või kaudselt seotud ligi 25 000 inimest).