Loe selle nädala börsiuudiseid

Rauamaagi hind hakkas järsult kukkumaRauamaagi hind tegi neljapäeval suurima languse alates märtsist ja odavnes rohkem kui 5 protsenti, sest Austraalia ja Brasiilia toodangumahud on tõusuteel.

Rauamaak kallines teises kvartalis 20 protsenti ja oli teises kvartalis kõige paremat minekut näitav tööstustooraine. Hinnatõusu üheks põhjuseks võis pidada seda, et Hiina terasetootjad kogusid enne suvist suurt nõudlust omale varusid. Teina faktor oli oodatust väiksemad tootmismahud Austraalias.Praeguseks on aga Austraalia ja ka Brasiilia tarnemahud tänu ilmastiku paranemisele suurenenud. Kauplejate sõnul põhjustas see ka neljapäevase hinnalanguse.Nädala vältel kukkus rauamaagi hind 10,5 protsenti ja neljapäeva õhtuks maksis tonn 55,63 dollarit.„Rauamaagi füüsiline turg ei olnud Hiina terasehindadega ja futuuriturgudega kooskõlas. See hinnalangus oli partamatu,“ ütles üks kauplejatest Financial Timesile.Tõsi, analüütikud on juba pikka aega hoiatanud, et hindade taastumine kuue aasta madalaimalt tasemelt pole jätkusuutlik. Aprillis kukkusid hinnad 47 dollarini tonnist – eelmisel kuul jõudsid hinnad aga tagasi 65 dollarini. Paljude sõnul võivad hinnad veelgi langeda, sest turgudele lisandub lähiajal BHP Billitoni, Rio Tinto ja Vale värske toodang.

Vase ja kivisöe hinnad stabiliseerusidVase hinda surub alla Hiina majanduskasvu aeglustumisest tulenev nõudluse vähenemine. Mai keskpaigast kuni jaanipäevani kukkusid hinnad viis nädalat järjest. Nüüd on vase hind kaks nädalat järjest stabiilsena püsinud. Neljapäeva õhtuse seisuga tõusis hind eelmise nädalaga võrreldes 0,1 protsendi võrra ja tonn maksab 5775 dollarit.

Kivisöe hind on sellel nädalal mõneti stabiliseerunud – hind tõusis jätkab aga veebruaris alustatud hinnalangust – hind kallines nädalaga 0,17 protsenti ja tonn maksab 40,82 dollarit. Viie kuuga on hinnad ülepakkumise tõttu kukkunud üle 20 protsendi.Tsingi hind kallines 0,44 protsenti ja tonn maksab 2045 dollarit. Tina tonnihind odavnes 2,2 protsenti ja maksab 14545 dollarit.Nikli hind kukkus 5,3 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 12025 dollarit. Analüütikute sõnul langesid hinnad tööstuste jaheneva nõudluse tõttu. Oodatakse, et taoline trend jätkub.Kulla hind odavnes nädalaga 0,34 protsenti ja unts maksab 1166 dollarit. Kuld on viimaste kuude jooksul üllatavalt stabiilne ning suuri hinnakõikumisi ei ole olnud. Analüütikute arvamused on aga kahesuunalised. Osad arvavad, et kuld lõpetab korrektsiooni ja ehitab uue tõusu eel põhja. Teiste sõnul on surve hoopis hindade langemiseks ja põhja ei ole veel leitud.Hõbeda hind võrreldes eelmise nädalaga ei muutunud ning hind oli 15,6 dollarit untsist.

BP maksab katastroofi põhjustamise eest ligi 19 miljardit

Florida, Alabama, Mississippi ja Louisiana ametnikud teatasid, et naftaettevõte BP nõustus 2010. aastal toimunud Mehhiko lahe naftareostuse tekitamise eest maksma USA võimudele ligi 19 miljardit dollarit, vahendab CNBC.18,7 miljardi dollari suuruse trahvi moodustavad Clean Water Act trahv (5,5 miljardit), loodusresursside kahjustamine (7,3 miljardit), kohalike valitsuste nõudmised (1 miljard) ja viie osariigi majandusliku kahju nõuded (4,9 miljardit).BP ütles, et naftalekkega seotud kulud on juba praegu ületanud 42 miljardi dollari taseme. Samuti ei ole veel teada, palju peab BP maksma erinevatele ettevõtetele ja indiviididele.Naftaleke tekkis 2010. aasta aprillis vee all toimunud plahvatuse käigus, milles hukkus 11 töötajat. Kokku voolas ookeani 125 miljonit gallonit naftat.BP aktsiad reageerisid uudisele positiivselt ja tõusid neljapäeval 5,2 protsenti.

Naftahinnad taas langemas

Naftahinnad olid see nädal languses. Odavnemisele aitasid kaasa USA puurtornide arvu suurenemine, Kreeka kriis ja spekulatsioonid, et lääs võib loobuda Iraani sanktsioonidest.USA toornafta (WTI) hind oli neljapäeva õhtuks 56,54 dollarit, mis tähendab, et eelmise nädalaga võrreldes on hind langenud 5,21 protsenti. Alates mai algusest on WTI püsinud 57-62 dollari vahemikus. Sellest tasemest allapoole liikumine soodustab hinnalanguse jätkumist.Põhjamere toornafta (Brent) hind kukkus nädalaga 2,49 protsenti ja oli neljapäeva õhtul 61,82 dollarit barrelist. Brent on olnud alates mai algusest langustrendis, mis on hinna viinud 10 protsendi madalamale.USA puurtornide arv suurenes juunis 12 võrra 640-ni. Puurtornide arv kasvas esimest korda alates detsembrist. Hinnale mõjub survestavalt ka Kreeka kriis – kui Kreeka läheb pankrotti, siis halveneb terve Euroopa majandusolukord, mille tagajärjel väheneb ka nõudlus nafta vastu.Naftaturule võib tulla ka suur hulk lisapakkumist Iraanist. Vaatamata tähtaja ületamisele (30. juuni) on kokkulepe Valge Maja sõnul käeulatuses, mis tähendaks, et Iraani vastased sanktsioonid tühistatakse. See tähendab pakkumise suurenemist.Konsultatsioonifirma Wood Mckenzie prognoosib, et Iraan võib maailmaturule paisata 2017. aasta lõpuks täiendavalt 600 000 barrelit naftat päevas. Capital Economicsi ennustuse kohaselt võib see number ulatuda isegi miljoni barrelini.