Kvaliteet on kõigi töötajate panuse summa.

 Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuhi Enel Kolgi sõnul peab ettevõte oluliseks, et käsuahel ei oleks liiga pikk, eelistades pigem horisontaalset juhtimismudelit. “Võimalus oma töölõigu raames ise otsustada ja vastutada on oluline igal ametikohal,” märkis Kolgi.

Iga ettevõtja ja juhi peamine väljakutse on tekitada töötajas kirg töö ja ettevõtte eesmärkidega seotud ülesannete vastu. “Kuna ka kõige motiveeritumad ja kohusetundlikumad töötajad saavad oma tööd teha hästi ainult juhul, kui mõistavad selle sisu, on kõige aluseks tööprotsesside täpsed ja kaasajastatud kirjeldused. Iga uue töötaja koolituse hulka peaks kuuluma tema töölõigu olulisuse kirjeldamine,” lisas Kolgi.

 “Töötajate tähtsuse, vastutuse ja ettevõtte käekäigus osalemise selgitamine on osa meie tööst ja see on kindlasti üks võtme tegureid, et töötaja maksimaalselt panustaks ja tunneks sidet oma töö tulemusega,” selgitas töö- kirjelduste olulisust ASi Salvest kvaliteedijuht Alevtina Tjulkina.

 Kui firmal on välja arendatud konkreetsed tootmisstandardid, tasub need kindlasti dokumenteerida. Näiteks on metallkonstruktsioone tootvas ASis E-Profiil välja töötatud eraldi juhtimissüsteemi käsiraamat, mis kirjeldab kvaliteedijuhtimist nii lihttöötajate kui ka kõrgemate osakonnajuhtide kohustuste ja kompetentside tasemel. Lisaks kvaliteedi tagamisele on selline dokument kasulik ka usaldusväärsuse kasvatamiseks klientide seas. Anonüümsuse kaotamine mõjub kvaliteedile hästi. Kui inimene vastutab oma töö eest oma nimega, esineb ka lohakusvigu vähem.

 Anonüümsuse vähendamiseks tootmises on näiteks teraskonstruktsioone valmistavas ASis Maru Metall antud igale keevitajale oma number. “Töötaja annab sisuliselt igale tööle oma allkirja. Ei ole nii, et tooted on keegi tundmatu valmis keevitanud,” rääkis firma tootmisjuht Jüri Niitmets. Kasutatavate tööpinkide tarkvara järgi on kõik keevised tagasiulatuvalt kontrollitavad. Seetõttu ei saa töötajad ka eitada, et nad näiteks konkreetse vea tekkimise ajal tööl olid. Lisaks kontrollitakse iga toode ka eri tööetappide vahel põhjalikult üle, vajadusel mõõdetakse ka mõõdulindiga. Mida rohkem on kontrolli, seda rohkem hakkab ka kontrollitav ise panustama ja tähele panema, usutakse ettevõttes.

 Ka OÜ Marat omanik Kristi Täht tunnistas, et töötajate anonüümsuse kaotamine mõjub kvaliteedile hästi.

“Meil käib kangastega kogu aeg kaasas tööleht, nii on alati teada, kes mis operatsiooni tegi. Iga valesti tehtud detail tuleb vea teinud töötajal endal lahti harutada ja uuesti teha. See tegevus on kallis ja selle eest me ei maksa,” rääkis ta. Kuna keegi ei taha ilma palgata iseenda vigu parandada, on ka vigade esinemine harv. Hästi integreeritud tootmisprotsessi puhul hakkavad töötajad ka ise üksteisele omamoodi järelevalveks. Näiteks Maratis on nii, et kui laotöötajad peavad oma töös pausi tegema, kuna keegi on oma töös vigu teinud, kannatab nende tööviljakus, mistõttu võib inimene preemiast ilma jääda. “Kui kõik firma lülid on omavahel seotud, ei ole kuigi tõenäone, et selline asi juhtuda saaks, kuna keegi ei taha protsessis tropiks ees olla,” rääkis Täht. Praeguseks ongi Maratis lohakusvigadest tulevaid tootmisvigu vähe. “Pigem tulevad lohakusest sellised vead, et näiteks veekraan jääb kinni keeramata või et värv läheb ümber ja keegi ei tegele sellega. Ja need on tõesti sellised vead, et mine võta kinni, kelle tehtud see jama oli,” märkis Täht.

 Maru Metalli tehastes on suudetud kvaliteediprobleemid juba pea nullini viia ning oma töötajate kiitmisel ei ole ettevõtte tootmisjuht Jüri Niitmets sõnadega kitsi. “Paremaid töötajaid kui meie kandis ei leia kusagilt. Kohalikud noored poisid teevad väga head tööd. Kiiruses võivad ehk alla jääda, aga kvaliteet on hea,” rääkis ta. Samas on aina sagedamaks muutunud kliendi kehvadest joonistest alguse saavad probleemid. “Meie oma kohalike projekteerijate tööga pole kunagi muret, aga kui joonised tulevad kusagilt madalama hinnaga riikidest, nagu näiteks Indiast, siis seal võib tihti tekkida probleeme.”

 Tegijal teatavasti juhtub mõndagi, aga kui peaks ilmnema, et mõni töötaja teeb üldise tasemega võrreldes märgatavalt rohkem vigu, tuleb töötajaga vestelda, et leida kõrvalekallete põhjus. ASi E-Profiil kvaliteedijuhi Kaupo Kõrgesaare hinnangul on inimesed enamasti vastuvõtlikud. “Kui töötajad juba aru saavad, milles asi on, siis võetakse paremad meetodid ikka omaks,” märkis ta. Enamasti aitab töötajate korralekutsumiseks juba sellest, kui teha neile selgeks, mida lohakusvead firmale ja ka nende enda sissetulekule tähendavad.