Kui maksuerisus jääb võrreldes Lätiga väga suureks, siis Altia võib sarnaselt Livikoga hakata müüma oma kaubamärke Lätis ja jätta seega aktsiisiraha sinna, ütles Altia Eesti juht Kristel Mets.
„Loomulikult on ka Altial nagu Livikol ettevõte Läti Vabariigis. Kui maksuerisus väga suureks jääb, siis meil on samamoodi võimalik hakata müüma oma kaubamärke Läti Vabariigist Eesti tarbijatele ja seetõttu ka aktsiisiraha Lätti jätta. See on täiesti mõistlik mõte,“ kinnitas Mets.
Tootmine jääks Eestisse. „Kuna meil on Euroopa Liit ja ühine maksuruum, siis Eesti ja Läti vahel ei ole piiranguid alkoholi üleviimisel. Eesti inimene saab väga hästi jalutada Valka ja osta sealt poolteist eurot odavamalt sellesama viinapudeli, mis ta Eestist saaks osta. Meie jaoks on see eksport, aga aktsiisi ei laeku enam Eestis,“ rääkis ta.
Kui Liviko ja Altia hakkavad viina Lätti viima, kas siis turg ka selle vastu võtab? Mets ütles, et kui me räägime viinast, siis viina puhul on hind väga oluline. „Eestis müüakse hinnanguliselt 11-12 miljonit liitrit ja me teame, et hinnanguliselt kuni 2 miljonit liitrit on viin, millelt ei ole Eestis maksud makstud. Kas see siis on üle Vene piiri toodud Valgevenest või on siin salaalkoholiga kokku segatud,“ märkis ta.
Eestlased ei ole Metsa sõnul veel Lätist palju viina ostnud, aga nii kui hinnavahe läheb viinapudeli kohta üle euro, siis inimesed ikkagi vaatavad, kust nad selle ostavad. „Lähevad need kaks sammu kaugemale ja ostavad selle viina sealt. Viski ja rummi ja veini piiriülest kaubandust ei hakka tekkima, aga viin teeb üle poole kange alkoholi mahust,“ uskus Altia Eesti juht.
Mets ütles, et võib-olla Tallinnast ei minda Lätti ostma, aga kindlasti tekivad need inimesed, kes on valmis käima ja teistelt tellimusi võtma. „Me ei saa seda tõestada, aga me oleme kursis, et samamoodi tuuakse Venemaalt sigarette ja ka alkohoolseid jooke, siis enam lihtsalt ei tooda Venemaalt, vaid tuuakse Lätist. Samamoodi nagu soomlased käivad meilt toomas,“ pidas ta võimalikuks.
Mets uskus, et müügitulus nad kaotama ei hakka, kui peaksid hakkama müüma Lätis, kuna Altia on nii Eestis kui ka Lätis suuruselt teine alkoholimüügiettevõte. „Selles mõttes on meie ettevõtte turupositsioonid mõlemas riigis sarnased. Ettevõtte seisukohalt me müügi vähenemist küll ei näe, kui hakkame Lätis müüma,“ uskus ta.
Metsa sõnul Altia Eestil hetkel riigi vastu kohtusse mineku mõtteid ei ole, kuid olukord on nende jaoks üllatav ja väga ebamugav.
„Kolm aastat tagasi sai kokku lepitud, et 5 aastat järjepanu tuleb 5% aktsiisitõusu, mis oli vastuvõetav kõikidele osapooltele, mis näitas ka seda, et ei tõuse salaturg ja ei teki anomaalseid võnkeid turul. Eelmisel aastal valitsus muutus ja siis tulid ka üllatavad otsused, mis oli 15% aktsiisitõusu. See on ilmselgelt löönud rütmist välja kange alkoholi müüjad selle aasta alguses, kaasa arvatud meid,“ nentis ta.
Mets ütles, et Altia ei ole veel maha istunud ja otsustanud, kuidas nad edaspidi toimivad, kui siiski aktsiisi otsustatakse tõsta oluliselt rohkem, kui algselt lubatud. „Ootame esialgu valitsuse otsuse ära ja siis teeme oma sammud,“ lausus ta.
Seotud lood
Ühendkuningriigi maksu- ja tolliamet andis Altia Tabasalu tehasele ametliku loa segada, villida ja etikettida Šoti viskit.
Altia grupp alustab sel kevadel mahepõllundusest pärit teraviljast piirituse tootmist, milleks vajalikud sertifikaadid sai ettevõte möödunud sügisel.
Vastukaaluks valitsuse plaanile tõsta 2016. aastast erakorraliselt alkoholiaktsiisi kavandab AS Liviko oma äritegevuse senisest suuremat suunamist Läti kaudu.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.