- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülikoolid aitavad arendada konkurentsieelisega tooteid
Paljud ettevõtted on edukalt kasutanud ülikoolide mahukat teadmistepagasit ja tehnilist baasi, et arendada välja uusi konkurentsieelisega tooteid.
Tartus Meteci kaubamärgi all autodele paigaldatavat lisavarustust tootev OÜ Tarmetec on teinud koostööd nii TTÜ kui ka Eesti Maaülikooliga. „Oleme teinud koostööd lisavarustustoodete arendamisel kas toodete baaskonstruktsiooni väljatöötamisel või enne prototüüpide valmistamise alustamist jooniste nõuetele vastavuse kontrollis,“ rääkis ettevõtte juhatuse esimees Toomas Lepp.
Maaülikoolis on nad teinud tootearenduslikku koostööd, kus maaülikooli tudengid ja õppejõud on aidanud lahendada keerukamaid tehnilisi probleeme ja mõnikord on teinud ka katsetusi. „Meie teeme prototüübi metallist ette ja nemad katsetavad selle tööd erinevates tingimustest oma laborites,“ selgitas Lepp.
Tarmetecis on tööl 20 inimest, kuid tootearendus on nii mahukas ja keeruline protsess, et isegi 20 inimest on nagu piisk meres. Ülikooliga suhtlemine annab neile kõrvalseisja arvamuse ja keerulisemate asjade katsetamiseks lisajõudu, mis kiirendab toote väljatöötamise protsesse.
Harju Elekter ehitas ülikooliga targavõrgu alajaamaAS Harju Elekter teeb samuti koostöös TTÜga Eesti esimese targavõrgu alajaama. Tarka võrku tõlgendavad erinevad ettevõtted erinevalt. „Meie jaoks on tark võrk see, mis oskab senisest nutikamalt kasutada ära uusi tehnoloogilisi võimalusi ja aidata kaasa energia õigele ja efektiivsele juhtimisele,“ selgitas Harju Elektri müügidirektor Jan Osa.
Praegu ollakse arendusstaadiumis ja töötatakse välja sobivat lahendust. Ideest esimese lahenduseni on töö käinud juba paar aastat. Täiustusi tuleb aga pidevalt ja samm-sammult liigutakse edasi parema lahenduse poole.
„Meie oleme põhikontseptsiooni, strateegi ja idee väljamõtlemise taga,“ selgitas Osa. „TTÜ pakub meile tuge oma akadeemiliste teadmiste ja katsetuslaboritega valdavalt energia juhtimise tarkvara küsimustes.“
Ülikool annab võimalused, mida endal ei ole„Ülikoolidel on selliseid võimalusi, mille loomine läheks meile, ettevõtjatele, kulukaks – neil on olemas tarkvara, tehnika ja inimesed, kes neid valdavad ja selle töö ära teevad. Nii saab ettevõtja mitte väga palju investeerides vajalikud teadmised kätte,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös Eesti suurima rõngasgeneraatori välja töötanud OÜ Goliath Wind juht Ott Pabut.
Kui ettevõttes töötab üle 10 inimese, siis on selge, et nende teadmiste kogum ei saa ülikooli vastu. Ülikoolidel on oma võrgustikud materjalide, protsesside ja elektroonika osas. „Nad suudavad pakkuda sügavamat teadmist, kui meie suudaks välja mõelda,“ nentis Pabut.
Pikemalt kirjutab ülikoolidega koostööst 28. aprillil ilmuv Äripäeva kuukiri Tööstus.
Juba 16. aprillil on võimalik Tööstuse klubiga võimalik minna lähemat tutvuma TTÜ laborite võimalustega ning kuulata täpsemalt Harju Elektri ja Goliath Windi koostööst TTÜga. Tööstuse klubi kavaga saab tutvuda SIIT.
Seotud lood
Tööstuse klubis räägivad ettevõtted koostöö kogemustest TTÜ laboritega, kus tootearenduse läbiviimine on 2-5 korda odavam kui välismaises ülikoolis või erasektori uurimiskeskuses.
Eelmisel nädalal külastas Tööstuse klubi Tallinna Tehnikaülikooli Masinaehituse Instituudi ja Energeetika teaduskonna laboreid. Kokku vaadati ettevõtete koostöövõimalusi kaheksas laboris.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.
Enimloetud
1
2
Ida-Viru tehasejuhtide palk kerkis aastaga 15,6%
Viimased uudised
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Ida-Viru tehasejuhtide palk kerkis aastaga 15,6%
Üritused
Hetkel kuum
Ida-Viru tehasejuhtide palk kerkis aastaga 15,6%
Tööstusjuht Siiri Lahe: meil on riigis uute välisinvestorite ja seniste hoidmine täiesti paigast ära
Estonian Celli juhatuse liikme lepingus oli “üllatusmunana” kirjas ka lehmad ja teravili
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele