Reformierakond, SDE ja IRL on valmis saaud koalitsioonileppe, kus jagatakse lubadusi ka tööstussektorile.
Koalitsioonileppe lubadused tööstussektorile:
2. Madalapalgaliste toimetuleku parandamine
2.3 Rakendame riigipoolsed meetmed, mis aitavad kaasa tootlikkuse tõusule, tööjõu kvalifikatsiooni parandamisele, tööhõive suurendamisele ja regionaalsete ning sooliste palgaerinevuste vähendamisele. Riigieelarve strateegia koostamisel kuulame ära tööturu osapoolte seisukohad sissetulekute poliitikast. Teeme rööbiti riigipoolsete meetmete rakendamisega tööturu osapooltele ettepaneku tõsta nelja aasta jooksul alampalk tasemele vähemalt 45% keskmisest palgast. Seome alampalga suurusest lahti valdava osa sellega sisuliselt mitte seotud näitajaid.
5. Ääremaastumise pidurdamine
5.4 Regionaalsete ettevõtete toetuseks algatame programmi ettevõtluseks vajalike elektri – ja sidevõrkudega liitumiseks ning teede rajamiseks põhimõttel: osa riik, osa kohalik omavalitsus ja osa ettevõte. Lisaks kaalume tootearenduse ja sellega kaasneva tehnoloogia ja toomisseadmete investeeringutoetuse taastamist töötleva tööstuse jaoks.
5.6 Jätkame tööstusparkide ja -alade loomise toetamist. Toetame vanade tööstusalade ja kinnistute korrastamist, et luua tingimused uute tootmisrajatiste tekkeks.
6. Julgeolek ja riigikaitse
6.32 Toetame rahvusliku kaitsetööstuse arengut, sealhulgas kaitsetööstuse juurdepääsu eksporditurgudele.
6.33 Soodustame kaitseotstarbelist teadus- ning arengutegevust, toetame Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suuremat kaasamist Euroopa kaitsetööstuse projektidesse ning Eesti ülikoolide osalust rahvusvahelistes julgeoleku- ja kaitsealastes teadusuuringutes.
8. Sissetulekute kasvatamine ja ettevõtluse edendamine
8.24 Rakendame Euroopa Liidu struktuurivahendeid eesmärgiga aidata kaasa tootlikkuse tõusule ja Eesti ettevõtete eksporditurgudele sisenemisele. Fokusseerime Euroopa Liidu tõukefondide toetused arendustegevusele, suunamaks ettevõtteid tehnoloogiainvesteeringutele ja tootearendusele. Analüüsime perioodiliselt erinevate ettevõtlustoetuste eesmärgipärasust ja tõhusust.
8.28 Algatame Eesti tööstuspoliitika väljatöötamise.
8.64 Toetame uute tehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu majandusarengu ja heaolu kasvu hoogustamiseks (sealhulgas 3D printimise tehnoloogia levikut, asjade interneti lahenduste arendamist, juhita autode testkeskkonna kujundamist jms) ja soodsa õiguskeskkonna väljaarendamist, et Eesti oleks üheks esimeseks riigiks maailmas uute tehnoloogiate rakendamisel.
9. Energeetika
9.4 Toetame nii põlevkivitehnoloogiate kui taastuvenergiatehnoloogiate arendamist, soosides uute tootmisvõimsuste (õlitootmine, elektrijaamad, sh tuulepargid) rajamisel lahendusi, mis võimaldavad Eestil saada tööstussektori väärtusahelast laiemat kasu kui üksnes tootmisvõimsuste opereerimine ning loovad energiatehnoloogiate arendamise ja tootmisega seoses Eestisse uusi töökohti.
9.10 Kaalume võimalusi, et Eesti oleks konkurentsivõimeline asukoht ka energiamahukate tööstuste jaoks. Analüüsime võimalusi energiavarustuse töökindluse parandamiseks, konkurentsi tõhustamiseks ja võrdsetel tingimustel elektrivõrgule ligipääsu tagamiseks. Regionaalselt tasakaalustatud majandusarengu saavutamiseks analüüsime võimalusi elektrivõrguga liitumise kulu osaliseks kompenseerimiseks.
9.17 Hoidume põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevelubadega. Põlevkivi kasutamisel lähtume põlevkivi tööstusharu keskkonnakoormusest ja tootmise paindlikkusest.
14. Kultuur ja spot
14.13 Analüüsime koos erialainimestega arhitektuuri- ja disainivaldkonna tugevdamist. Näeme disaini- ja arhitektuurivaldkonda rahvusliku tööstuse lisaväärtuse loomise olulise allika ja kaasaegse elukeskkonna arendajana.
14.29 Saavutame filmi- ja audiovisuaaltööstuse tunnistamise loomemajanduse innovaatiliseks ja suure ekspordipotentsiaaliga valdkonnaks ja rakendame sellele vastavaid ettevõtluse toetamise mehhanisme.
18. Keskkond
18.23 Tagame loodusvara kasutamisel keskkonda säästva ja investeeringute tegemist soodustava maksukeskkonna. Töötame koostöös tööstuse ja keskkonnaorganisatsioonidega välja mudeli, mis võtab õli tootmiseks kasutatava põlevkivi ressursitasu arvestamisel aluseks nafta maailmaturuhinna.
20. Põllumajandus
20.12 Soodustame metsade aktiivset ja säästlikku majandamist, puidutööstuse arengut ja innovtsiooni ning puidu senisest laialdasemat kasutamist.
20.16 Toetame Eesti kalatööstuse arendamist.
Seotud lood
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.