Tarneahelajuhi pool tööajast kulub suhtlemisele

12.–13. märtsil toimunud Pärnu tarne­ahelakonverentsil “Edu valem” viis  LIVE Logistics Software’i meeskond läbi küsitluse Eesti parimate valdkonna­spetsialistide seas. Küsitlusega uurisime, millised on peamised tarneahelate sõlmpunktid ning milline on üldine tarneahelate toimimine tänaste valdkonnas tegutsevate juhtide hinnangul. Küsitluses osales 42 Eesti suurimate tarneahelate juhti, kes vastasid kümnele küsimusele.

Tulemustest selgus, et tarneahela juhtide peamine osa igapäeva tööst kulub infovahetusele osapoolte vahel – 24% vastanutest leidis, et infovahetusele kulub igapäevaselt 4–5 tundi. 26% vastanutest hindas päevast ajakulu infovahetusele 2–3 tunni suuruseks. 43% vastanud tarneahelajuhtidest hindas ajakulu koguni 4–6 tunni suuruseks igapäevase infovahetuse jaoks. Peamine suhtluskanal osapoolte vahel on e-post, mille kaudu liigutatakse väga sageli dokumente erinevate tarneahela osapoolte vahel, kusjuures pooltel juhtudel on sealjuures dokumendid digitaalselt arhiveerimata.

Mõneti üllatav on, et küsimusele “Kas sa tead, millal ja milline kaubakoorem saabub lattu järgmisena” vastas 66% osalejatest “EI”. Siit võib järeldada, et tarne­ahela juhtidel puudub sageli täpne ülevaade teelolevatest kaupadest ning nende saabumistähtaegadest – kauba saabumine selgub sageli siis, kui auto koos kaubaga on tellija lattu füüsiliselt jõudnud.

Tarneahela jälgimine nõrkEelnevaga seonduvalt hinnati madalalt ka tarne­ahela reaalajas jälgitavust ning laokorraldust.

48% vastanutest hindas viiepalli­skaalal tarneahela reaalajas erinevate lülide poolt jälgitavust 0–2 palliga. 29% hindas olukorda 2–3 palli vääriliseks ning 24% 3–4 palli vääriliseks. Maksimumiga ei hinnanud jälgitavust ükski vastanutest. Viiepalliskaalal hindas 50% vastanutest laohalduse automatiseeritust 0–2 palliga.

Teeloleva kauba rahalise koguväärtuse kohta puudub piisav info 48%-l vastanutest, 45% vastanutest omab piisavalt infot ning 7% vastanutest ei osanud küsimusele kindlat vastust anda.

Vedajate ning ettevõttevahelist suhtlemise sujuvust hindas viiepalliskaalal 1–2 palliga 14% vastanutest, 2–3 palliga 28% vastanutest, 3–4 palliga 42% vastanutest ning 4–5 palliga 16% vastanutest.

Keskmisest kõrgema hinnangu sai ka tolliprotseduuride sujuvus – 82% vastanutest hindas tolliprotseduurid lihtsasti hallatavaks ning reeglina takistusteta kulgevaks. Kuna enamasti kasutatakse tolliprotseduuride teostamiseks tolliagentuuride teenuseid, võib siit järeldada, et tarneahela juhid on tolliteenuste pakkujatega enamasti rahul.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tarneahela juhtide peamised sõlmpunktid peituvad osapooltevahelise suhtluse väheses integreerituses ning suhtlusele kuluva aja mahukuses. Tähelepanu vajab dokumentide digitaalne arhiveerimine ning laoprotseduuride automatiseerimine.

  

Autor: Anu Vunk