Möödunud aastal tootis Eesti Energia kõigi aegade suurima koguse põlevkiviõli. Ettevõtte vedelkütuste toodang kasvas 2014. aastal 24%, ulatudes 265 000 tonnini.
Vaatamata varasemast väiksemaks kujunenud müügituludele teenis ettevõte möödunud aastal 312 miljonit eurot kulumieelset ärikasumit (EBITDA), mida on 1,8 miljonit eurot enam kui 2013. aastal. Puhaskasum oli 159 miljonit eurot. Eesti Energia käive oli möödunud aastal 880 miljonit eurot.
Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul avaldas müügituludele enim mõju plaanitust väiksem elektritoodangu maht. „Möödunud aastal olid elektri hinnad prognoositust madalamad, ent ka elektrijaamade avariilisus suurem kui planeerisime. Tootsime aastaga 9,7 TWh elektrit, mis on ligi 8% vähem kui eelnenud aastal,“ kommenteeris Avila.
Ehkki aasta lõpus langes ka põlevkiviõli müügihind, aitasid Avila sõnul nii elektri- kui ka õlihindade languse negatiivset mõju kasumile märkimisväärselt leevendada õigeaegsed riskimaandamistehingud finantsturgudel.
Ettevõtte investeeringud ulatusid 2014. aastal 276 miljoni euroni. Suurimad investeeringud tehti 2015. aasta sügisel valmiva Auvere elektrijaama ehitusse ja elektrivõrku. Muuhulgas said valmis uue elektrijaama kaks elutähtsat süsteemi: põlevkivi- ja biokütuse etteande ja tuhaärastuse süsteem. Aasta lõpus alustati Auvere elektrijaamas esimeste käivitustöödega.
Olulisel kohal olid ka keskkonnainvesteeringud. Eesti Energia alustas möödunud aastal lämmastikufiltrite paigaldamisega, tänu millele väheneb lämmastikuemissioon tulevikus ligi kaks korda ja elektrijaamade õhuheitmed vastavad 2016. aasta algusest kehtivatele oluliselt karmimatele piirnormidele.
Eesti Energia kontserni kuuluv võrguettevõte Elektrilevi jätkas investeeringuid võrgukvaliteedi parandamiseks, ehitades 633 uut alajaama ja 1901 kilomeetrit ilmastikukindlat liini. Tänu neile ja varem tehtud investeeringutele lühenes aastataguse ajaga võrreldes oluliselt nii riketest kui ka plaanilistest töödest tingitud elektrikatkestuste keskmine pikkus.
2014. aastal maksis Eesti Energia dividendidena omanikule ehk Eesti riigile 94 miljonit eurot. Keskkonna-, tööjõu- ja teiste makstud maksude, tasude ning väljavõtmata kasumiga moodustas omanikutulu
308 miljonit eurot.
Seotud lood
Eesti Energia keskkonnainvesteeringud ulatusid 2014. aastal 28,5 miljoni euroni. Pea neljandik investeeringutest oli seotud õhuheitmete vähendamisega. Keskkonnatasusid maksti riigile 60,3 miljonit eurot.
Eesti Energia põlevkivipäeval tutvustati põlevkivi kaevandamise tõhustamiseks Narva karjääris ja Estonia kaevanduses rakendatavaid muutusi, tänu millele on kaevandamise aastatoodangu kogumaht oluliselt suurem. Narva karjääris tõusis tänu uuendusele toodangumaht 2014. aastal 908 tuhande tonni võrra.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.