Mida lubati enne valimisi töösturitele

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts leiab, et tööstusettevõtteid aitaks see, kui muudatusi oleks vähem. “Ehk oleks vahelduseks mõistlikum

mitte midagi teha ja hoog veidikeseks maha võtta ning lasta ettevõtjail oma tegevusplaane ellu viia. Ei ole vaja ressurssi või saastetasusid tõsta või uusi regulatsioone kehtestada. Juba sellest oleks palju abi, kui vahelduseks seadusandja ja ministeeriumid hoo maha võtaksid,” lisas ta.

Seejärel võiks tema sõnul võtta aga üldise selge seisukoha, et tänapäevane ja arenev tööstus on ühe riigi majanduse alustala ning mõelda, kuidas see Eestis edukalt areneks ning kuidas üha uued investeeringud Eestisse tuleksid – oetaksid

innovatsiooni ja looksid uusi töökohti.

Erinevates valdkondades ja erinevatel ettevõtetel võib olla palju erinevaid probleeme, kuid riigi tasandil on vaja tegeleda üldise keskkonna arendamisega ja stabiilsusega – et seda saavutada, tuleb muudatuste tegemisel õiguskeskkonnas kindlasti senisest enam prioriseerida tööstussektorit ja arvestada sektori vajadustega. “Alustada võikski uues riigikogus ja valituses ehk esmalt sellest, et erinevate tööstussektorite olukord ja probleemid ning vajadused koos ettevõtjatega selgeks rääkida ning vaadata seejärel juba süsteemselt, mida on võimalik ja saab paremaks muuta,” soovitas Palts.

“Ja kindlasti ei saa üle ega ümber haridusest. Kui tööealisest elanikkonnast üle 80 000 on põhiharidusega ning umbes kolmandik on ilma igasuguse erialase väljaõppeta, siis need on meie peamised probleemid,” jätkas ta.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp: “Välistaks üleliia populistlikud ja ebareaalsed lubadused. Tuleks mõelda, kes ja mida seni on ära teinud. Ja milline on plaan selleks, et meil oleks piisavalt kvaliteetset tööjõudu.” Eesti konkurentsivõime aluseks olevad eksportivad tööstused vajavad insenere, toiduainetehnolooge jt. “Ehk et kuidas kavatseb tulevane valitsuspartei pidurdada töökäte väljavoolu Eestist ning kuidas need inimesed suudaksid oma palka Eestis õigustada, mis laseb neil väärikalt oma igapäevaeluga ka toime tulla,” küsis Potisepp. “Ma ei ole kahjuks kuulnud ühegi erakonna valimislubadustest, kuidas reaalselt aidatakse kaasa ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse

kasvatamisele.”

Lisaks – toidutöösturitele on eeskätt oluline ärikeskkonna stabiilsus – et suuri otsuseid ei tehtaks kiirustades. “Kahjuks oleme selliseid käike viimastel aastatel pidanud üle elama,” möönis ka Potissepp.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Ott Otsmann loodab väga, et kõik poliitilised jõud mõistavad, et tugev ja eksportiv tööstussektor on Eesti majanduse ülioluline nurgakivi. “Loodan, et metsa- ja puidutööstuse arengupotentsiaalile pööratakse veelgi enam tähelepanu. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et puidutööstusel on olnud seni ja on ka edaspidi oluline roll Eesti väliskaubanduse bilansi pideval tasakaalustamisel ning töötleva tööstuse SKP loomisel. Sektor vajab uute võimaluste elluviimisel riigi poolt tarka suhtumist sektori ettevõtluskeskkonna arendamisel. Puidutööstusele on kindlasti olulised erialase hariduse areng, kestlik ja tootlik metsade majandamine, hea infrastruktuur. Tegeleda tuleb puittoodete kui kohalikul taastuvmaterjalil põhinevate toodete kasutuse arendamisega Eestis,” lisas ta.

 

Miks peaks tööstusettevõtte omanik andma teile oma hääle?

Arto Aas, ReformierakondOma konkurentsivõime suurendamiseks vajab Eesti majandus kiiret siiret odava tööjõu kasutamiselt oluliselt suurema lisandväärtuse tekitamisele. Peame suutma toota rohkem uusi ja väärtus likke kaupu ning teenuseid uut moodi. Riigi põhiline roll majanduse ümberstruktureerimisel on luua selleks eraettevõtlusele tingimused hästi koolitatud tööjõu ja parema ärikeskkonnana. Seame sihiks sellise haridussüsteemi, mis arendab Eesti inimeste ettevõtlus- ja innovatsioonivaimu ning kõrget kohanemisvõimet muutuva maailmaga. Integreerime esmase finantskirjaoskuse, ettevõtlusõppe, programmeerimise ja robootika kõigi haridusastmete õppekavadesse. Kutsehariduse paremaks sidumiseks tööturu vajadustega kaalub kutsehariduse osalist üleviimist eraõiguslikele alustele ning toetusskeemide loomist kutseharidusse panustavatele ettevõtetele. Kaasame hariduse kvaliteedi tõstmiseks hariduspoliitika planeerimisse ning teostamisse tööandjad. Kutseõppe ja tegeliku tööelu paremaks sidumiseks lõimime kutseõppe õppekavasse töökohapõhise õppevormi.

Reformierakond fookustab Euroopa Liidu tõukefondide toetused arendustegevusele, suunamaks ettevõtteid tehnoloogiainvesteeringutele ja tootearendusele.

Näeme suurema lisandväärtuse loomise võimalust IT, disaini ja insenertehniliste lahenduste rakendamises kõikides tootmisharudes. Rahvusvaheline turundus ja tootearendus/innovatsioon on ekspordivõimekuse tõstmiseks oluline.

Peame tähtsaks metsandussektori arengut kõrget lisandväärtust tootva ja  eksportiva tööstusharuna.

Erakond näeb EASi tegevuskavas ette regionaalse tugimeetme uute ja tegevust laiendavate ettevõtete liitumiseks elektrivõrguga.

 

Anvar Samost, Isamaa ja Res Publica LiitEsiteks seepärast, et IRLil on konkreetne plaan, kuidas Eesti majandus tervikuna

seisakust välja tuua.

IRL ei näe võimalust maksukoormust tõsta. Eesti peab olema maksude maksmiseks soodsam paik kui meie peamised kaubanduspartnerid ja Euroopa Liidu maad.

IRL leiab, et tööjõumakse tuleb vähendada. Toimiva lahenduse leidmiseks on siin vajalik tööandjate ja töövõtjate kokkulepe. Viime koostöös ettevõtjate esindusorganisatsioonidega läbi maksusüsteemi auditi.

Oleme välja käinud madalapalgaliste maksuvabastuse kava. See tõstab inimeste motivatsiooni töötada. IRLi ettepanek aitab suurendada tööjõupakkumist. Tahame, et palgatööd tegev inimene elaks palgast väärikalt ära ega peaks sõltuma sotsiaaltoetustest.

Teiseks, IRL leiab, et lisaks pankade laenukapitalile peavad Eesti ettevõtted saama parema ligipääsu muudele rahastamisviisidele. Selleks tuleb suurendada erinevate finantsinstrumentide pakkumist Eesti väärtpaberiturul ning soodustada seda, et Eesti pensionifondid investeeriksid tänasest suuremas mahus Eesti majandusse.

Kolmandaks, IRL näeb vajadust vähendada ettevõtjaid koormavaid regulatsioone ja riigi ootamatutest otsustest tingitud ebasoodsaid mõjusid majandusele. Riik peab olema majanduskeskkonnas kindluse andja, mitte ebakindluse allikas.

 

Urve Palo, Sotsiaaldemokraatlik erakondMeile on väga oluline teema kompetentse tööjõu olemasolu ja mure selle defitsiidi pideva süvenemise pärast.

Eesti uue hoo võti oninimvara kõige tõhusam kasutamine.Lisaks inimesele endale investeerivad tema teadmistesse ja tervisesse ka riik ja ettevõtjad. See muudabki meid atraktiivseks nii olemasolevate kui ka uute ettevõtjate silmis. Muu hulgas loob ka lisamotivatsiooni ja meie töövõimelised inimesed tahavad kodumaale jääda!

Majanduse arengut toetab haridus- ja teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudusest aitavad üle saada rakenduskõrghariduse ning piirkondlike kompetentsi- ja hariduskeskuste arendamine ning igas eas töötajatele kättesaadavad täiendus- ja ümberõppevõimalused.

 

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised

Maailma tööstuse suundumine senisest ressursitõhusamale ja vähem keskkonda saastavale teele on vältimatu. Rohelised hoolitsevad selle eest, et Eesti liiguks esirinnas ja saavutaks nii globaalse konkurentsieelise. Selleks on vaja toetada väiksemaid, paindlikke, kaasaegset tehnoloogiat rakendavate tööstuste sündi ja ümberkolimist Eestisse. Loome kõik tingimused, et Eestis tehtud leiutised arendataks välja tööstustoodanguks siinsamas Eestis.

Toetame ühistupanga teket aastaks 2016, mille omanikest kliendid saavad olla kõik kodanikud ja ettevõtted. Me oleme kindlad, et ühistupank soodustab koostööd ettevõtete vahel ja võimaldab mõistlikel tingimustel laenu, jättes raha Eestisse.

Toetame kodumaiseid, loodusvarasid säästvalt kasutavaid tööstusettevõtteid riiklikult rahastatud ja praktilise väljundiga teadus-arendustegevusega. Eesmärk on hoida võimalikult suur osa väärtusahelast, tulust ja rahulolevatest töötajatest Eestis. Lubame rikkuda reegleid ja teha erandeid, sest vaid reegleid järgides ei saa innovatsiooni teha.

Investeerime struktuurifondide vahendeid tööstuste energiatõhususse, mis suurendab ettevõtete konkurentsivõimet. Praegu kulutame ühe SKP euro saamiseks ligi kolm korda rohkem energiat, kui Saksamaa ja Soome.

Võimaldame läbi maksusoodustuste ja -erisuste ning struktuurfondide raha kaasates ettevõtetel oma tarbeks vajalikku taastuvelektrienergiat ja soojust toota. Nii väheneb oluliselt fossiilkütuse vajadus. Ning loomulikult toetame tootmist, mis on tihedalt seotud taastuvenergiale ülemineku üleilmse trendiga – koostootmisjaamad, tuulegeneraatorid, päikesepaneelid, salvestusseadmed.

Algatame riikliku projekti tööstuses tootlikkuse tõstmiseks innovatsiooni, hariduse ja robotiseerimise kaudu. Töötame välja finantsilised tugimeetmed tööstuse automatiseerimiseks – tööstusrobotite maksimaalseks kasutamiseks.

 

Enn Meri, Eesti Vabaerakond

Vabaerakond arvab, et Eesti ressursside maksud tuleks üle vaadata. Pooldame põlevkivi ressursimaksu sidumist maailmaturu naftahinnaga.

Põlevkivitööstus on meie tähtsaim kodumaine energiaallikas, mis teeb meie elektritootmise peaaegu sõltumatuks. Pooldame energiatootmiseks kulutatava põlevkivi järkjärgulist üleviimist taastuvenergeetikale. Sellest vabanev põlevkiviressurss tuleb suunata vedelkütuse ja põlevkivi keemia tootmiseks.

Miinimumpalkade tõstmine on õige samm, aga seda tuleb teha etappides ja meie meelest võiksid miinimumpalgad olla erinevad üle Eesti. Miinimumpalka tuleb tõsta koos täiendõppevõimaluste loomisega nii, et tööjõud on valmis suurema töösisuga töökohti vastu võtma. Jätkame ka tööandjale suunatavaid tehnoloogia- ja innovatsioonimeetmeid. Tootlikkus saab kasvada ainult käsikäes tööandja ja töövõtja panustamisega.

Oleme kursis, et võrreldes näiteks Saksamaaga on Eestil ümberpööratud hariduspüramiid. Meie noortest õpivad 60% kõrgkoolides ja 30% ametikoolides. Saksamaal on numbrid täpselt vastupidised. Neil on ka väga edukas “õpipoisisüsteem” – õpilased töötavad osalise koormusega juba õppimise ajal. Leiame, et kutseõpet ja kutsenõustamist tuleks arendada koostöös tööandjatega.

Tuleks seada prioriteedid (tööstusalad), kus me näeme võimalusi maailmaturule sisenemiseks. Näiteks IKT, elektroonika, elektriseadmed, keemia, ehitusmaterjalid, puidutööstus, toiduainetööstus, plast-ja kummitööstus ja kindlasti paljud veel. Tärkavaid tööstusi ja tööstussektoreid tuleb toetada administratiivsete tõkete vähendamisega, maksusüsteemi läbipaistvuse ja lihtsusega.

Leiame, et kindlasti võiksime meelitada Eestisse rohkem keskmise suurusega välismaa ettevõtteid. Asi ei ole mitte alltöövõtmises ja odavates palkades, vaid intelligentses ja tootlikus töös stabiilses ühiskonnas. See nõuab aga kõrgetasemelist müügitööd.

 

Taavi Pukk, Keskerakond

Keskerakond plaanib suurendada ja avardada toetusvõimalusi eelkõige tootmissfääri ettevõtetele ning toetada aktiivselt eksporti. Oleme võtnud ekspordi edendamiseks eesmärgiks suhete arendamise BRICSi riikide, Pärsia lahe regiooniga jne. Toetame ettevõtete uurimis-, arendus- ja teadustegevust.

 

Kalev Essenson, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Me vaatame objektiivselt, mis on Eestile kasulik ja pole käest jalust seotud ei Moskva ega Brüsseliga. Kõigepealt tuleb praegune korruptsioon välja juurida ja koostöös ettevõtjate ja muude huvigruppidele kõigile parimad lahendused leida. Oluline on kõigile sobivad lahendused leida ja panustada ühistegevusse.