Eesti Energia hakkab oma gaasiklientidele tarnima gaasi Klaipéda LNG terminalist. Eesti Energia allkirjastas UAB LitGasiga lepingu, mille alusel tarnitakse ettevõttele 5,8 miljonit kuupmeetrit gaasi.
„Möödunud aasta detsembris tehtud piloottarned kinnitasid, et gaasi kauplemine alternatiivsete importijate kaudu on võimalik ja toimib,” tõi välja Eesti Energia energiakaubanduse juht Heikko Mäe. „Arvestades tänaseid regulatsioone ja pingelist poliitilist olukorda, on täiendavad varustajad gaasi tarnekindluse tagamisel kahtlemata olulised nii meie kui gaasimüüja jaoks, aga kindlasti ka meie gaasiklientidele,” lisas ta.
Eesti gaasiklientidele tähendab sõlmitud kokkulepe alternatiivi vene gaasile. Lisaks Eestile tugevdab Leedu veeldatud maagaasi terminal oluliselt gaasi varustuskindlust ka Läti ja Leedu jaoks, sest väheneb sõltuvus senisest ainsast allikast.
Eesti Energia on müünud oma suuräriklientidele elektri kõrval gaasi kolm aastat. Eesti Energia pakkumise eeliseks on tarnekindlus, mille tagavad ostulepingud erinevate gaasitarnijatega, aga ka võimalus valida fikseeritud ja muutuva gaasihinna vahel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Märtsikuus imporditi Eestisse 58,7 miljonit kuupmeetrit maagaasi, millest gaasituru osaliste poolt Leedust ostetud gaas moodustas koguimpordist 10,6 miljonit kuupmeetrit ehk 18,1 protsenti. Ülejäänud 81,9 protsenti gaasist importis Eesti Gaas.
Eelmisel kuul Eestisse imporditud maagaasi üldkogus vähenes aastases võrdluses kaks protsenti 41,0 miljoni kuupmeetrini, kuid Leedust imporditud gaasi osakaal kerkis 27 protsendini.
Reedel külastas majandus- ja taristuminister Kristen Michal Leedut, kus kohtus sealse energeetikaministri Rokas Masiulisega. Üheskoos külastati Klaipedas möödunud aasta lõpus tööd alustanud ujuvat veeldatud maagaasi terminali.
Eesti Energiast sai Leedu maagaasibörsi GET Baltic liige. Gaasibörsi liikmena on Eesti Energial võimalik teha nii gaasiostu- kui ka müügitehinguid.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.