Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatas statistikaamet.
2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes kolmandat aastat järjest.Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aastaga võrreldes 9,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aastaga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11,0% ja tunnis 15,9%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).2013. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% 2012. aastaga võrreldes.Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2013. aastal kõige enam mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).2013. aastal tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul. Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal avalikus sektoris 967 eurot ja erasektoris 942 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,9% ja erasektoris 6,7%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.