Viie aasta eest puitmajaliidus eesmärgiks seatud liidripositsioon puitmajade eskportijana euroliidus on tänaseks käes, Eesti puitmajade ekspordimaht kasvas aastaga 7,9 protsenti ehk 187,5 miljonilt eurolt 202,4 miljonini 2013. aastal.
Karminevad energiatarbimise nõuded ja Eesti firmade unikaalne oskusteave kortermajade valmistamisel lubavad Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Sven Matsi sõnul eeldada, et suudame tulevikus säilitada nii oma esieksportija positsiooni kui ka suurendada oluliselt tootmismahtu.
Matsi sõnul on mahtusid tänaseks tublisti kasvatanud nii aiamajade kui ka moodulitest ja ruumelementidest kortermajade valmistajad.
“Puitmajatootjate pikaajaline ekspordikogemus, kvaliteetne toode ning puitmaju hindav Euroopa turg annavad lootust ekspordi osakaalu kasvatamiseks ka tulevikus,” ütles ta.
Puitmajaliidu endine juhatuse esimees Argo Saul on tulemusega enam kui rahul.
„Kui 2009. aastal juhatuse esimehe ametisse astusin, oli Eesti Euroopas neljas puitmajade eksportöör. Seadsime liidus eesmärgiks võita kätte liidripositsioon.Täna on siiralt hea meel tõdeda, et olemegi oma valdkonna valitsevad Euroopa meistrid,” sõnas Saul.
Näiteks puitmaju tootev Q-haus Baltic OÜ kasvatas mullu eskpordikäivet 57 protsendi võrra ning ettevõtte tegevdirektor Madis Tarvas lubab, et edust hoolimata firma tänavu loorberitele puhkama ei jää.
“Kasvu taga on püsiklientide lisandumine ja tellimuste järjepidevus, mis on omakorda tunnistus kvaliteedist. Areng ja arendus on võtmesõnad, mis aitavad meil ka edaspidi juhtpositsioonil püsida,” avaldas Tarvas lootust.
Ehkki eestlased on puitmajade ekspordis kõige võimekamad, ollakse üldise müügitulu arvestuses Euroopas alles kaheksandad. Tabeli eesotsas troonib Saksamaa, kes toodab aastas ligi 1,7 miljardi euro eest puitmaju, mis on Eesti tootmismahtudest ligi kaheksa korda enam. 90 protsenti sellest toodangust jääb aga Saksamaale. Eesti puitmajade ekspordistatisika näitab, et ligi 90 protsenti toodangust suudetakse müüa hoopis riigist välja.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Mullu väljastati hoonete ehituseks 2619 ehitusluba, mis on ligi kaks korda vähem kui aasta varem. Väljastatud lubade vähenemine on toimunud kõikide hoonetüüpide võrdluses, väikseima kukkumise on teinud aga puitkonstruktsioonil ehitatud hooned.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.