Betoonteed Eesti jaoks liiga kallid

ASi Ramboll Eesti vanemkonsultant Ain Kendra viis koostöös Soome kolleegiga läbi uuringu, mille eesmärk oli selgust saada, kas Eesti tingimustes oleks hea mõte seni valdavalt asfaltkattega teede kõrval ka betoonteid rajama hakata. Uuringu tulemused mõjusid kohati vastakalt ja tekitavad valdkonna spetsialistides ridamisi küsimusi, kuid Kendra sõnul ei pretendeerigi tema uurimus absoluutsele tõele, vaid püüab luua meie potentsiaalist betoonteede suhtes võimalikult objektiivse pildi.

Tänaseni on võrdlemisi laialt levinud hoiak, et üldiselt ei tasu meil betoonteede ehitamist väga kaaluda, kuna need on selgelt kallimad asfaltteedest. Näiteks Rootsi reeglite järgi sarnasele koormusele mõeldud asfaltkatend kujunes 35% kallimaks.

„Kui aga muudaksime veidi mängureegleid, on pilt tükkis teine – praeguste hindade baasil selgub, et kui asfalt kallineb 50% või betoon odavneb 30%, võib betoontee hind olla täiesti võrreldav asfaldiga,“ arutles Kendra. „Kui püüda erinevaid tegureid kombineerida – asfaltkatendite reeglite muutus, asfaldi hinnatõus ning betooni hinna langus, võiksime sel moel saavutada hüpoteetilise olukorra, kus betoontee kujuneks ka Eestis arukaks lahenduseks.“ Ta on seisukohal, et kui tõesti teha siinmail mõni betoontee lõik, tuleks paigaldustööd tellida Kesk-Euroopa ettevõtjatelt, sest nii on tehtud ka Rootsis ja Soomes – väga palju loeb tegijate kogemus.

ASi Betoonimeister juhataja Kalle Suitslepp on nii uuringu kui betoonteedesse suhtumise osas kriitiline, märkides, et uuringu eesmärk peaks olema selgitada, millistes oludes ja koormuste juures on kasulikum tsementbetoonist katteid ehitada, mitte otsida põhjuseid selleks loobumiseks. Ta rõhutas, et teedeehituses on küsimus eelkõige tasuvuses, seda mitte otseses ehitushindade võrdluses, vaid pikema perioodi kuludes.

„Asfaltbetoonkatted ehk elastsed katted projekteeritakse põhimõtteliselt erinevalt tsementkatetest kui jäikadest katetest. Kui tsementbetoonkatted õigesti projekteerida ja ehitada, siis on välistatud raskeveokite koormustest põhjustatud deformatsioonid,“ iseloomustas Suitslepp. „Nagu uuringu autor tunnistab, on meie teede halva seisukorra üks peamisi põhjuseid asfaltkatete projekteerimise normid – katted projekteeritakse liiga õhukesed.“Kui teedele tekivad pikirööpad, siis nende tekkimise põhjustajaks loetakse eelkõige naastrehve. Suitslepa hinnangul ei ole see väide korrektne, tema sõnul on pikirööbaste suurimad põhjustajad raskeveokite tekitatud deformatsioonid asfaltbetoonkatetes.

Artikli terviklikku versiooni loe edasi Äripäevast.