Mida eelistada seadmete soetamisel: ostu, laenu või liisingut?

Üha enam ettevõtteid kaalub kohese väljaostu kõrval ka raha laenamise ja liisingu võimalusi. Milles seisnevad erinevused?

Harjumusel on suur jõud. Ollakse harjunud, et kui soetamist vajab hoone, siis seda saab finantseerida laenuga, kui aga ostetakse liiklusvahendit, siis on nutikas kasutada sõidukiliisingut ning kõigi ülejäänud varade soetamisel tuleb kergendada oma kukrut ja  varad kohe välja osta.  Tänaseks on see olukord üsna palju muutunud ja ettevõtjad saavad seadmete ning sisustuse soetamise juures kaaluda ka varaliisingu võimalusi.

Mis on varaliisingu juures uut?

Kasutusrendil baseeruvat liisingut on pangad pakkunud ettevõtjatele seni ainult sõiduvahendite soetamiseks. Sõiduvahendite puhul on pankadel olemas koostööpartnerid, kes liisingperioodi lõppedes antud varad pangalt jääkväärtusega välja ostavad, juhul kui klient seda ise teha ei soovi. Kuna muude varade juures selline koostööpartner puudus, siis ei olnud varasemalt võimalik ka muid varasid kasutusrendiga soetada.

Miks ja millal peaks ettevõtja kaaluma varaliisingut?

Huvitav näide on, et kui ettevõte plaanib soetada endale laoriiuleid summas 60 000 eurot ja laotõstuki summas 10 000 eurot, siis harjumuslikult soovitakse panna tõstuk liisingusse aga riiulid kindlasti välja osta. Sarnase näite võib tuua ka asutuse autopargi kohta, mis üldjuhul on liisingus ning kõik muud seadmed ja sisustus on ettevõttel välja ostetud. Liisingu seisukohalt ei ole neil varadel aga mitte mingit vahet, nii autopark kui ka muud seadmed ning sisustus on ajas väärtus kaotavad varad, mille alla ei ole mõistlik ettevõtte finantsvahendeid kinni panna.

Milline finantslahendus millele sobib?

Kui me räägime laenu, liisingu ja ostu erinevustest, siis minu soovitus on järgmine. Hoonete soetamise ja remondi tarbeks on mõistlik kasutada laenu, mida pakuvad pangad otse. Kui soetamist vajab ükskõik milline äritegevust toetav teisaldatav vara, on see siis seade või sisustus, siis kasuta varaliisingut. Väljaostuks jäta aga kõik see kaup ja vahendid, millega igapäevast äri ajad ja kasumit teenid. Nii laenu kui ka liisingu intressid on tänu euribori madalale tasemele väga mõistlikud, seega on mõistlik kasutada varade soetamisel laenu ja liisingu tooteid ning vabanevate vahenditega kasvata ettevõtte toodangut ja kasumit.

Kuidas erinevad finantstooted ettevõttes kajastuvad?

Laenude puhul on üldjuhul reegel, et ostja peab tasuma sissemakse ja laenuga soetatavale varale seatakse hüpoteek laenuandja kasuks. Samuti kajastub laen ettevõtte finantskohustuse hulgas ja võib pärssida tuleviku finantsvõimekust. Kasutusrendi vormis varaliisingut kasutades on ettevõtja jaoks tegu aga jooksva kuurendikuluga. Varaliisingu sissemakse on üldjuhul 0-euri ja kliendilt ei küsita täiendavat tagatist. Samuti ei tule antud vara rendiperioodil kliendi bilanssi vaid on vastava tehingut finantseerinud panga bilansis. Läbi täisteenusliisingu on kliendi jaoks ühe fikseeritud liisingukuumaksega kaetud ka näiteks kindlustuse kulud. Liisingperioodi lõppedes on aga kliendil võimalus varad lepingulise jääkväärtusega välja osta. Plussiks on veel ka see, et äriettevõte saab igakuistelt maksetelt käibemaksu maha arvata.

Kuhu suunas liisinguturg liigub?

Usun, et üha enam ettevõtjaid mõistavad, et väärtus tekib ettevõttesse seadmeid ja sisustust kasutades, mitte omades. Pannes ettevõtte rahalised vahendid kinni äritegevust toetavate varade alla, siis ühel hetkel hakkab see kindlasti pärssima ettevõtte võimekust kasumlikumalt äri ajada. Seega soovitan hoolikalt läbi mõelda, et millised kulud on äritegevust toetavad ning millised seotud otseselt kasumi teenimisega. Vastavalt sellele on hea planeerida ka rahakasutust.

Äritegevuse laiendamine liisingu toel

Tihtipeale on äri laiendamine seotud esialgsete investeeringutega masinatesse, seadmetesse ja sisustusse, mis võtavad enda alla suure osa ettevõtte vabu rahalisi vahendeid ning äri ajamiseks vajalik käiberaha jääb selle võrra kesisemaks ning pärsib ka äri laienemise kiirust. Sellistel puhkudel ongi parim viis soetada vara spetsiaalselt äriklientide ja avalikule sektorile mõeldud varaliisinguga. Tihti kasutavad ettevõtted seadmeid viimase piirini. On ilmne, et ka viimase piiri peal oleva seadme efektiivsus on palju madalam kui kaasaegsel uuel seadmel. Seadme väljavahetamist lükatakse aga edasi põhjusel, et selle soetamise alginvesteering on liiga suur ning hetkel on vabu vahendid vaja hoida otsese äritegevuse tarbeks. Kui nüüd aga vaadata teemale läbi liisingu prisma, siis saab ettevõte võtta masina kasutusse ilma esmase sissemakseta hakates tasuma igakuiseid liisingumakseid. Kui me nüüd aga võrdleme uue ja vana seadme efektiivsuse vahet, siis ilmneb tihti, et see rahaline lisandväärtus, mis ettevõte kuus juurde teenib on juba suurem kui igakuine liisingmakse.

Milliseid varasid ja mis tingimustel on üldse võimalik liisida?

Täna on äriettevõtetel ja avalikul sektoril võimalik liisida väga erinevaid varasid. Peamiseks kriteeriumiks on see, et kasutusrendi korral peab olema vara teisaldatav, muid piiranguid sisuliselt ei ole. Olenevalt ostusummast on liisingu pikkused 1-5 aastani, kuid praktikas on juba erandeid ka pikematele perioodidele. Samuti on väga erinevad liisingusse minevate varade mahud, mis algavad 600 eurost ning ülemine piir puudub sootuks.

Varaliisingu tulevik

Liisinguga varade soetamine on täna kiiresti tõusev trend, mida kasutavad järjest aktiivsemalt nii ärikliendid kui ka avalik sektor. Viimasel ajal on hakatud läbi kasutusrendi soetama erinevate asutuste seadmeid ja sisustust, mille üheks heaks näiteks on koolimajade terviklahendused, kus enam ei osteta varasid välja vaid võetakse kasutusrendi abil liisingusse kaasaegseimad varad, mille abil õpilastele parimat õpikeskkonda pakkuda. Kui täna soetatakse ligikaudu 80% autodest liisinguga ja muud varad pigem ostetakse välja siis usun, et 5 aasta pärast on ka seadmete ja sisustuse liisinguga soetamise protsent üle 50%-di.

 

Autor: Risto Tõnupärt