Rõivatööstus jääb oma tipptasemest veel kaugele

2012. aastal Eesti rõivatööstus stabiliseerus ja peale tunamullust hüpet kasvasid nii müük kui eksport möödunud aastal paari protsendi jagu.

Sektori kokkuvõttes hinnatakse, et kui seni on rõivatööstus panustanud suuresti odavale tööjõule, siis mida aeg edasi, seda väiksemaks antud konkurentsieelis muutub. Seetõttu tuleb väärtusahelas liikuda lihtsa käsitöö pealt disaini ja müügi tasemetele. Sellisteks muudatusteks sunnib hetkel kõige rohkem turg ise.

Üksikud positiivsed näited on hakanud ka juba tekkima, kus disain tuleb eestlastelt ning seda toodangut suudetakse edukalt piiri taga müüa. Samas on ka mõistetav, et korraliku kaubamärgi loomine võtab aega ning lisaks tugevale tööle on vaja ka andekaid inimesi. Järgmistel aastatel saadabki tõenäoliselt edu pigem neid ettevõtteid, mis panustavad rohkem oma toodete arendamisse, kuid kindlasti jääb ka häid võimalusi allhankega edu saavutamiseks.2012. aastal kasvasid rõivatööstuses  nii eksport kui siseturg enam-vähem võrdse tempoga. Rõivatööstuse toodang on suunatud peamiselt välisturgudele, kuhu müüakse enam kui kaks kolmandikku toodetest. Suurematest sihtturgudest langes eksport nii Soome kui ka Rootsi suunal, seejuures Soome eksporditi ligi viiendiku võrra vähem kui aasta tagasi. Samas suurusjärgus  kasvas eksport Suurbritanniasse. Suurematest kaubagruppidest langes aastaga töörõivaste eksport veerandi võrra, samas oli nõrgemapoolne ka meeste- ja naisterõivaste müük.Hõivatute arv jäi rõivatööstuses läinud aastal  muutumatuks. Samas keskmine palk jätkas tõusu, suurenedes aastaga 5%. Sellest hoolimata jääb sektori keskmine palk riigi keskmisele veel tugevasti alla ning töötajate leidmine on seetõttu raskendatud. Samuti ei tõusnud sektoris  lisandväärtus hõivatu kohta, mis mullu moodustas vähem kui poole Eesti keskmisest, ning olematu kasvu tõttu vahe suurenemine jätkus. Lisaks aeglustus ka sektori kasumi kasv, mis suurenes aastaga vähem kui kümnendiku.Investeeringud põhivarasse langesid rõivatööstuses aastaga pea kolmandiku võrra. Languse põhjustas investeeringute vähenemine nii hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse kui ka masinatesse ja seadmetesse. Suurima osakaaluga olid endiselt investeeringud masinatesse ja seadmetesse, andes koguinvesteeringutest kaks kolmandikku.Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 2013. aasta kevadel lähituleviku suhtes küllaltki positiivsed. Ligi pooled vastanutest ootasid toodangumahu kasvu ning töötajate arvu suhtes oodati pigem  stabiliseerumist. Olemasolevad tellimused tagasid tootmise kolmeks kuuks, mis oli mõnevõrra kõrgem kui aasta tagasi samal ajal.Rõivatööstuses tegutseb Eestis rohkem kui 400 ettevõtet ning sektor pakub tööd ca 6000 inimesele. Vähem kui kümne aastaga on hõivatute arv langenud enam kui kaks korda ning toodangus on hakanud järjest rohkem esile kerkima töörõivaste tootmine.Peamiseks sihtturuks sektorile on välisriigid. Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on töörõivaste tootja OÜ PVMP-Ex Haapsalus, AS Baltika ja lasterõivaste tootja OÜ Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra.