Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul on toiduainesektoris raske leida Eesti tööjõuturult sobivaid töötajaid ja spetsialiste.
Tema sõnul tunneb toiduainetööstuses üle 60% ettevõtetest tööjõupuudust ning napib kõiki spetsialiste alates tehnoloogidest ja tootearendajatest kuni meistrite ja tootevalmistajateni.
Peamiste murekohtadena toovad ettevõtted seejuures välja vajalike oskustööliste vähest ettevalmistust (seadistajad, meistrid), spetsialistide vähesust (tehnoloogid), saadaoleva tööjõu nõuetele mittevastavust, sektori madalat palgataset ja inimeste vananemist. „Ka piirkonniti on erineva kategooria tööjõudu raske leida. Problemaatilisemad piirkonnad oskustööjõu osas on Põlva, Võru ja Valga, kuid ka Tartu ja Jõgeva maakond,“ sõnas Potisepp.Tekkinud olukorras püüavad ettevõtted hakkama saada erinevaid meetodeid kasutades: mõni püüab töötajaid üle osta, teised toiduliidu kaudu infot leida.„Kui enne masu otsiti peamiselt müügi- ja turundusjuhte, siis nüüd keskastmejuhte, tootmisjuhte jms,“ lisas Potisepp.Samas pole võõrtööliste kasutamine vähemasti toiduainesektoris kuigi levinud.„Toidutööstuses on tähtis hügieen ja see seab omad tingimused, mis seotud inimeste harjumuste ja elustandardiga. Seetõttu ei pakkunud mõni aeg tagasi läbi viidud küsitluse alusel võõrtööjõud eriti toidutöösturitele huvi – usaldatakse ikka rohkem oma inimesi. Küll aga ilmselt võib teema olla spetsialistide kasutamine ja siia toomine,“ selgitas toiduliidu juht.
Seotud lood
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.