Eesti metsad võimaldavad kütteks raiuda 7-9 mln tm aastas

„Taastuvenergia osa meie metsades on kogu Euroopaga võrreldes suur, praegu toodetakse meil 24,3% energiast juba taastuvatest allikatest, 2020. aastaks euroliidu poolt seatud kohustus on 25%. Seega oleme 2020. aasta eesmärgi sisuliselt juba täitnud,” iseloomustas Enn Pärt meie taastuvenergeetika üldist olukorda. „Valdav osa meil toodetavast taastuvast energiast tulebki puidust. Puidu sisetarbimise andmed on natuke vastuolulised, sest kodutarbija poolt kütteks kasutatava puidu koguse üle puudub ülevaade.”

Pärdi sõnul hakkas alates 2010. aastast hoogsalt suurenema n-ö kütteks mineva puidu tööstuslik tarbimine.

„Veerand ühtekokku raiutud puidust on tahes-tahtmata küttepuit. Energeetiline puit tuleb Eestis kasutusse põhiliselt raiete ülejääkidest, viimasel ajal on üha enam hakatud metsa alt kokku koguma ka raidmeid, oluline osa puidust tuleb energeetikasse ka puidutööstuste jäätmete näol,” selgitas Enn Pärt. „Mida suurem on üldine raiemaht, seda rohkem tuleb turule ka küttepuitu. Raidmete osakaal on 15–20% raiutud puidu mahust. Energeetilist puitu raiutakse ka kraavi- ja teeäärtelt, elektriliinide kaitsevöönditest jne. Ja peaaegu pool saetööstusse minevast puidust muutub jäätmeteks, ka sellel on suur energeetiline väärtus.”

Pärdi hinnangul võiksime metsanduse arengukava pakutava optimaalse raiemahu järgi võtta igal aastal metsast välja 2,8–3,4 miljonit tihumeetrit kütteks minevat puitu, sellele lisanduks 12 miljoni tihumeetri suuruse üldise raiemahu korral 1,4 mln tm raidmeid, 0,2 mln tm mittemetsamaadelt raiutud puitu ning 2,6 mln tm puidutööstuse jäätmeid. Kokku võiks Eestis seega saada aastas vähemalt 7 miljonit tihumeetrit energeetilist puitu.