Britid astuvad bioenergeetikas alles esimesi samme

„Taastuvenergiat ostetakse Suurbritanniasse väga palju sisse ja meie kuulume viie riigi hulka, mis ei suuda kindlasti täita 2020. aastaks euroliidu poolt kehtestatud taastuvenergeetika 20% kasutamise kriteeriumi,” tunnistas Harrison. „Eesti on selles osas väga heas, Suurbritanniast kindlasti paremas seisus. Meie peame bioenergia tootmiseks sisse ostma näiteks oliivikivisid, puidugraanuleid jmt.”

2011. aastal toodi Euroopa Liitu 12 miljonit tonni puidugraanuleid, peamiselt Põhja-Aafrikast, kuigi võiksime neid ise toota, märkis Harrison.

Suurbritannias on metsaga kaetud 12% maismaast, selle kuuluvus on väga mitmekesine ja see kasvab sageli kohtades, kust puitu on väga raske kätte saada. Sageli pole suuri metsamaaalasid majandatud sadu aastaid – tüüpiline inglaslik konservatiivsus.

„Viimase paari-kolme aasta jooksul on valitsus lõpuks mõistnud, et metsa on mõistlik majandada, sh kasutada puitu ka bioenergia saamiseks,” rääkis Neil Harrison. „Metsatööstus on Suurbritannias kaunikesti marginaalse tähtsusega. Mets jäetakse pigem rahule, sest ei eeldata, et sealt võiks mingit kasu saada.”

Suurbritannias on mõni üksik suurem nn kombijaam, mis töötab puiduküttel, küll on seal palju kivisöeelektrijaamu. Suurim kombijaam kasutab aastas 480 000 tonni biomassi, kogu riigi aastane vajadus on praegu 10 miljonit tonni.

Neil Harrison on seda meelt, et valitsus peaks rohkem toetama puidugraanulite kasutamist vanades kivisöejaamades.