Swedbank: ekspordikasv aeglustus märkimisväärselt

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus selle aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,9%, mis võrreldes eelneva kvartaliga on mõnevõrra tagasihoidlikum number. Statistikaameti sõnul panustas kasvu peaasjalikult ehitussektori lisandväärtuse kasv, mida omakorda toetas hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde jätkumine. Lisaks oli oodatult tugev jaekaubanduse kasv. Kui eelmise aasta esimesel kahel kvartalil panustas majanduskasvu enamasti tööstussektor, eesotsas elektroonikasektoriga, siis selle aasta esimeses kvartalis oli tööstustoodangu panus sootuks negatiivne.

Paabuti sõnul tulenes see peaasjalikult elektroonikaseadmete, metalltoodete ja elektrienergia tootmise kahanemisest. Elektrienergia tootmise kahanemist põhjustas suurenenud elektrienergia import – energia hind Põhjamaades on olnud soodsam kohapeal toodetud energia omast. Elektroonikaseadmete toodangut mõjutab suuresti toodete väljavedu, mille kasv juba eelmisel aastal oluliselt aeglustus. Kuna tegemist on esialgsete andmetega ning detaile ei ole hetkel teada, on statistikaameti pressiteates avaldatud numbrites näha, et ilmselt oli netoekspordi panus negatiivne – kasvu panustasid peamiselt sisemajandusele orienteerunud sektorid nagu ehitus ja jaekaubandus. Samas aeglustus ekspordikasv võrreldes eelnevate kvartalitega märkimisväärselt, ent rohkem kui impordikasv, mis ilmselt tuleneb tarbimise tugevamast taastumisest. Ehk teisiti öeldes, riigist välja minevate kaupade ja teenuste mahu kasv on olnud kesisem kui riiki ostetavate kaupade ja teenuste mahu kasv, mistõttu netoekspordi panus majanduskasvu on ilmselt oodatust negatiivsem.

 "2012. aastat iseloomustab meie hinnangul sisemajanduse tugevus ning konkurentsile avatud sektori arengute stabiliseerumine. Viimane tähendab seda, et ekspordikasv lähiajal jääb tagasihoidlikuks ning meie hinnangul panustavad kaupade ja teenuste eksporti üha enam elektroonikasektori kõrval ka teised sektorid (ehkki elektroonikasektori osakaal jääb koguekspordis kõrgeks)," rääkis Paabut.

Sisenõudluse kasvu toetab ühelt poolt valitsussektori investeeringute kava, mis omakorda on seotud kohustusega CO2 kvoodimüügist saadud tulud investeerida, ning teisalt on kosunud majapidamiste kindlustunne, mida toetavad nii head uudised tööturult kui ka tasapisi aeglustuv hinnakasv. Kindlustunde kasv koos kasutatava tulu kasvuga võimaldab majapidamistel oma kulutusi suurendada ja sooritatakse peamiselt neid oste, mida seni, keerulisematel aegadel, pigem edasi lükati. "Kuid siinkohal tasub siiski rõhutada, et sundkulutuste kasv mõjutab kahtlemata majapidamiste eelarvet ning suurendab piiratust, mis tähendab, et kasvanud on nende majapidamiste hulk, kel vahendeid napib. Kuid nagu öeldud, oodatav palgakasv koos hõive kasvuga peaks majapidamiste eelarvet mõnevõrra kasvatama," lisas analüütik.

"Vaatamata sellele, et esimese kvartali majanduskasvu esialgne hinnang on mõnevõrra parem kui prognoositud, jätame selle aasta kasvuprognoosi muutmata – meie hinnangul kasvab majandus sel aastal 2,7%, toetudes suuresti just sisemaisele nõudlusele," ütles Paabut.