- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OÜ Marmande: tootmismaht kasvab, elektrikulu väheneb
Kõige suurem kokkuhoid tuli saepuru kokkuimemise süsteemi tükeldamisest, kirjeldas OÜ Marmande juhatuse liige Vallo Visnapuu. „Paigaldasime iga kappimispingi juurde väikese saepuruimuri ja energiakulud langesid märgatavalt,“ selgitas ta.
Teine suurem kokkuhoid tuli mootorite väljavahetamisest. „Selgus, et paljud nõukogude aja lollikindlad süsteemid, mis olid omal ajal odavalt ostetud olid liiga võimsad,“ rääkis Visnapuu.
Kolmas kokkuhoiu koht oli välisvalgustuse lapmide ringivahetamine.
Kokkuhoiumeetmed viidi ellu kolm aastat tagasi. Kui Visnapuu väitel oli toona elektrikulu ligikaudu 1150 eurot(18 000 krooni) kuus, siis nüüd kulub elektrile ligikaudu 800 eurot. Samas on ettevõtte tootmismahud selle aja jooksul kasvanud ligikaudu 35%. Tootmismahud on kasvanud eriti tänavu. Veel eelmisel aastal olid Visnapuu kinnitusel elektriarved alla 640 euro (10 000 krooni) kuus.
Elektrienergia kokkuhoiuks tehtud investeeringud olid Visnapuu sõnul jaotatud poole aasta peale ja jäid suurusjärku 960 eurot (15 000 krooni). „Saepuru imurid oli nii odavad, et arvasin neid vastu pidavat ainult aasta. Nüüd juba kolmas aasta jookseb ja kõik toimib,“ nendib Visnapuu.
Visnapuu lisab, et viimati mõõdeti üle ka kõik elektrisüsteemid ja leiti veel paar kokkuhoiu kohta valgustuse sektoris. Samas on tema sõnul saavutatav kokkuhoid nii väike, et ümberehitus tasuks end ära alles paari aasta pärast.
Seotud lood
Metallitööstuse ArcelorMittal Tallinn peadirektor Argo Aavik ütles, et ettevõte ei plaani järgmiseks aastaks energiakuludes muutusi. Kulutaseme hoidmiseks on ettevõte tänavu investeerinud ligikaudu 150 000 eurot ning jätkab energiakulude optimeermist tuleval aastal.
Järgmise aasta veebruaris valmib ASil Matek uus tehas, kus tegevdirektori Sven Matsi väitel väheneb küttekulu 35% ja valgustuskulu 20%.
Tööstusettevõtete hinnangul kasvavad nende energiakulud järgmisel aastal kuni kolmandiku võrra. Ettevõtted on asunud investeerima energiasäästlikku valgustusse ja teevad energiaauditeid.
ASi Tartu Maja Betoontooted juhataja Jaan Luts prognoosib, et energiakulud kasvavad tuleval aastal ligikaudu 20%, mistõttu on ettevõte hakanud tähelepanu pöörama elektrikulude ohjamisele.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.
Enimloetud
1
2
5
Viimased uudised
Lisatud tootmisjuhtide palgad maakondade lõikes
Üritused
Hetkel kuum
Ida-Viru tehasejuhtide palk kerkis aastaga 15,6%
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Tööstusjuht Siiri Lahe: meil on riigis uute välisinvestorite ja seniste hoidmine täiesti paigast ära
Estonian Celli juhatuse liikme lepingus oli “üllatusmunana” kirjas ka lehmad ja teravili
Ragnar Loova töölaud: 5 fookust uuel aastal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele