MKM: Töötleva tööstuse ootused hinnatõusule vähenevad

Järgneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar täna avaldatud tööstutoodangu tootjahinnaindeksile.

Statistikaameti andmetel langesid septembris teist kuud järjest tootjahinnad töötlevas tööstuses, võrreldes augustiga olid hinnad keskmiselt 0,1% madalamad. Ka Euroopa Liidus tervikuna on hinnad viimastel kuudel stabiliseerunud. Võrreldes eelmise aasta septembriga olid tootjahinnad Eestis keskmiselt 4% kõrgemad.

Enam kui pooltes tööstusharudes on hinnad selle aasta kõrgtasemetest mõnevõrra allapoole tulnud. Võrreldes eelmise aastaga on hinnad tunduvalt kõrgemad jätkuvalt joogitootmises (7,2%), keemiatööstuses (10,9%) ja ehitusmaterjalide tootmises (6%), kuid ka neis harudes on hinnatõus pidurdunud. Toiduainetööstuses on hinnad aasta varasemaga võrreldes küll kõrgemad (7,1%), kuid kasvutempo on oluliselt vähenenud. Suurematest alamsektoritest kasvasid aastases võrdluses hinnad piimatööstuses 7,1% ja lihatööstuses 3,9%, mis on eelmistest kuudest aeglasem.

Septembrikuus vähenesid tunduvalt ettevõtjate ootused hindade edasisele kasvule. Hindade tõusu järgneva kolme kuu jooksul prognoosis 16% Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest, mis on väikseim näitaja viimase 12 kuu jooksul. Hindade langust pidas reaalseks 7% küsitletutest. Hindade edasise arengu hindamisel ollakse konservatiivsemaks muutunud eelkõige tekstiili- ja nahatööstuses, puidu- ja paberitööstuses ning ehitusmaterjalide tootmises. Ebakindluse suurenemine tulevikus ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu oodatav pidurdumine toob kaasa ka suuremaid hinnasurveid. Samuti on mitmed toorained ja materjalid viimastel kuudel odavnenud.

Septembris toimusid ekspordi-ja impordihindades sarnased muutused. Ekspordihindade aastane kasvutempo aeglustus 9,6%-ni ja impordihindade aastakasv 11,6%-ni. Kuises võrdluses langesid ekspordihinnad keskmiselt 0,1% ja impordihinnad 0,2% võrra.

Septembris tõusid eelmise kuuga võrreldes enim ekspordihinnad rõivatööstuses (7,8%), mis kasvatas ka nende aastase kasvutempo 15%-le, olles kõrgeim kasv tegevusalade lõikes. Sellise tõusu taga võib olla uute sügis-talviste kollektsioonide väljatulek. Ka keemiatoodete ja toidukaupade aastane kasvutempo jätkas kiirenemist, vastavalt 14,5% ja 12,4%-ni, samas kuises võrdluses toidukaupade ekspordihinnad enam oluliselt ei kasvanud. Keemiatoodete hinnakasvu võis viiteajaga veel mõjutada nafta hinnatõus suvekuudel. Aastases võrdluses on langenud vaid elektroonikaseadmete ja põllumajandussaaduste ekspordihinnad, viimastes oli ka kuine kahanemine suurim (-3,4%). Põllumajandussaaduste maailmaturuhinnad on hakanud taas langema, mis mõjutab ka nende ekspordihindu.

Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste sisseveohinnad kahanesid eelmise kuuga võrreldes 1,8% võrra, kuid aastane kasvutempo ulatus septembris veel 41%-ni. Nafta hinna mõju keemia- ja tekstiilitööstuse toormele hoidis nende toodete impordihinnad vastavalt veerandi ja viiendiku võrra kõrgemal kui aasta tagasi. Jätkuvalt olid septembris languses elektroonikatoodete impordihinnad.

Järgneval kuul ei ole prognooside kohaselt oodata ekspordi- ja impordihindades olulisi muutusi. Ka nafta maailmaturuhinna muutused on olnud väikesed.