Võim inseneridele!

Nimelt avas elektriseadmeid tootev ABB hiljuti vastse insenerikeskuse, kuhu praeguseks on juba palgatud 20 peamiselt elektromehaanika toote ja kvaliteediinseneri. Ent ettevõttel on tootearenduse edendamisega siinmail ambitsioonikad plaanid, sestap vajatakse lähiajal veel teist samapalju kvalifitseeritud insenere.

ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson märkis, et insenerikeskuse loomine kujutas endast küll kontserni arengu loomulikku jätku, kuid tunnistas, et tegemist on ka teatud kontsernisisese konkurentsiga, sest insenerivaldkondade arendamine Eestis toimub paljuski ABB Soome tootearendusüksuste arvelt. „Samas on Eestis tootearenduse edendamisel mitmeid eeliseid – Soome lähedus, siinne suhteliselt hea haridustase, motiveeritud inimeste olemasolu, ka Eesti töökeskkond kui selline on suhteliselt heal tasemel.“

TTÜ professor Mart Min küsis Bo Henrikssonilt, miks ABB vajaminevat paarikümmet inseneri korraga ei palka, vaid neid ühe-kahekaupa otsib.

Henriksson vastas, et esiteks pole nii suurt hulka kõrgharitud spetsialiste Eestis korraga leida, teiseks pole ka ABBl ühekorraga välja käia vahendeid (ka koolituspotentsiaali jmt), et üleöö 20 inseneri tööle võtta. „Eestis tehti 15 aasta eest hariduspoliitiline viga. Siis ei panustatud inseneridele, taheti ruttu rikkaks saada ja soositi administratiivsete erialade õpetamist,“ nentis Henriksson. „Ökonomistid ja „vallavanemad“ aga ei tee raha, pigem kulutavad ja sedagi halvasti. Ühiskond aga vajab insenere. Sellepärast ongi Hiina, Taiwan ja Lõuna-Korea edukad riigid, et seal on võimul insenerid.“

ABB Balti regioonis töötab praegu 1282 inimest, neist enamik – 1077 – Eestis, 136 Lätis ja 69 Leedus. Viimases on pärast 2003. aastal toimunud installatsiooniosakonna müüki säilinud vaid müügiosakond ja väike teenindusgrupp, ka lätis tegeldakse peamiselt vaid hooldusteenistusega.