Karpelin: Esitatakse ebamõistlikenõudmisi

Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse liikme Robert Karpelini sõnul palutakse kohtult esialgse õiguskaitse korras peatada keskkonnakompleksloa osade korralduste täitmine kohtuvaidluse ajaks. KKT taotleb kohtult, et keskkonnaameti keskkonnakompleksloas sätestatud tingimused viidaks vastavusse seadusega ja nende täitmiseks antaks mõistlikud tähtajad. “Selge on see, et igasugune tootmine peab vastama keskkonnakaitselistele nõudmistele, kuid need nõudmised pannakse paika ikkagi seadusega, mitte ametkondliku otsusega ja hea halduse reeglite kohaselt peab nõudmiste kehtestaja andma ettevõttele ka mõistliku aja vajalike investeeringute tegemiseks ja tootmise ümberkorraldamiseks,” selgitas Karpelin.

Tema hinnangul on keskkonnaamet määranud KKT-le palju kohutsui, millede nõuete täitmiseks seatud tähtaeg on ebamõistlikult lühike. KKT-lt nõutakse näiteks 6 kuu jooksul turboagregaadi P4-35/5 asendamist turboagregaadiga P6-3,5/0,5-1, mille maksumus on ligikaudu 1,35 milj eurot; NID süsteemi paigaldamist suitsugaaside puhastamiseks SO2-st, mille maksumus on ligikaudu 2,5 milj eurot; soojuselektrijaamale kott –või elektrifiltri paigaldamist, mille maksumus on ligikaudu 1,6 milj eurot ning mahutipargi välja ehitamist maksumusega ligikaudu 1,35 milj eurot, loetleb Karpelin näiteid suurtest investeeringutest, millede läbiviimist ettevõttelt lühikese ajaga nõutakse. “Ainuüksi loetletud ligi 7 miljoni euro suuruse kogumaksumusega nõuete näol on tegemist väga mahukate ja aeganõudvate projekteerimis- ning ehitustöödega ning seetõttu on 6-kuuline nõuetele vastavusse viimise tähtaeg välistatud,” märkis Karpelin. Ta kinnitas, et ettevõte on valmis ja võimeline kõik kasutatava tehnoloogiaga haakuvad ja seadusele vastavad investeeringud keskkonnakaitsenõuete täitmiseks teostama, kuid seda realistliku ajagraafikuga.

Oma kaebuses märgib KKT, et esialgse õiguskaitse tagamine on vajalik, et ettevõte saaks edasi tegutseda normaaltingimustes ja tootmist eelnevas mahus jätkata. Keskkonnaameti korraldusega muudeti näiteks ladestatava põlevkivikoldetuha koguseks 25 000 tonni aastas, mis on oluliselt vähem võrreldes eelnevas loas sätestatuga. Arvestades ettevõtte tootmisvõimsust on tekitatava põlevkivikoldetuha hulk aga ligikaudu 105 000 tonni/aastas. “Esialgse õiguskaitse mittetagamine võib ettevõtet pöördumatult kahjustada, kuna tootmismahtu tuleks vähendada ligikaudu 75% ulatuses, mis omakorda tähendaks tehase sulgemist,” märkis Karpelin.