Aastal 2013 avaneb Eesti elektriturg täielikult ja ka kodutarbijad saavad valida endale sobiva elektrimüüja. Ent hinda mõjutavad siis mitmed täna veel ebaselged tegurid.
Samal aastal valmib Soomes tuumajaam, mis võib turuhinna alla suruda, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel tänasel energiafoorumil.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi nimetas 2013. aastat kriitiliseks likviidsuse puudumise tõttu. "Olukorda parandab Estlink2 merekaabli rajamine Eesti ja Soome vahele, kuid ühendus hakkab plaanide järgi tööle alles 2014. aastal," rääkis ta.
"Tuleb tasakaalustada potentsiaalseid ostupakkumisi Lätis ja Leedus," lausus Veskimägi energiafoorumil.
"Aastal 2013 langeb kokku aga see, et Euroopa Liidus hakkab CO2-l uus periood ja hind hakkab siis tõusma ja samal ajal ka Eesti elektriturg avaneb täielikult," rääkis Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu.
Tema sõnul tuleks pärast riigikogu kevadisi valimisi koostada ekspertide grupp, kellega saab paika panna mängureeglid ja seadused.
Einari Kiseli sõnul on tähtis kaasata sinna protsessi ka tarbijad, sest nemad on oluline turu osa. "Börsi käivitamine on mõjutanud mõtlemist ning oluline on ka selgitada, kuidas teha investeeringuid avatud turu tingimustes," lausus asekantsler.
Kiseli arvates aitab turu avamine kindlasti kaasa investeeringute tegemisele ja tekitab kindlust.
Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalve osakonna juhataja Juhan Põdroosi sõnul nende töö ei muutu. "Vabal elektriturul kehtivad samas reeglid nagu teistel turgudel, meie ülesandeks jääb ikka reguleerida võrkusid," rääkis ta tulevikust.
Praeguse korra järgi peavad kallimat vabaturu elektrit ostma ettevõtted, mis tarbivad aastas rohkem kui 2GWh elektrit. "Tänane seis on, et seda piiri ei muudeta ka aastal 2013," kinnitas asekantsler Einari Kisel.
Kodutarbijad jätkavad reguleeritud hindadega elektri ostmist aastani 2013.
Seotud lood
Eesti Energia osakaal Läti ja Leedu elektri vabaturul on 17 protsenti, teatas energiafirma juht Sandor Liive.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.