Konkurentsiameti täna avalikustatud taastuvate energiaallikate toetuse raportis ajas amet segamini nn tuule- ja puidutoetuse summad.
"Väga vabandame ja täname ühtlasi tähelepanu juhtimast konkreetsetele numbritele. Meie tabelis oli tõepoolest viga sees ja read puit ja tuul vahetusse läinud," tunnistas Konkurentsiameti üldosakonna juhataja Maarja Uulits.
Tänasel raporti tutvustamisüritusel ajakirjanikele juhtis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuulikki Kasonen-Lins tähelepanu, et nemad on Eleringi koduleheküljel leidnud andmed hoopis teistsuguste toetussummade kohta.
Märt Ots ütles, et kui Elering on numbreid moonutanud või varjanud, pöördub Konkurentsiamet prokuratuuri. "See oleks kriminaalne," leidis Ots.
Kasonen-Linsi väitel maksti 2009. aastal tuuleenergia toetust välja 102 miljonit krooni, mis moodustab 25% kogu toetustest.Mullu maksti taastuvenergia toetusi kokku 405 miljonit krooni.
2010. aastal maksti esimese seitsme kuu jooksul 70 miljonit krooni ehk 17% kogu taastuvenergia toetustest. Tänavu peaks taastuvenergia toetustele kuluma juba 961,6 miljonit krooni.
Konkurentsiameti andmetel - nende sõnul samuti Eleringi koduleheküljelt võetud - maksti 2009. aastal nn puidutoetusi 94,3 miljonit krooni ning tuuletoetusi 227,2 miljonit krooni. Tegelikult peaks olema vastupidi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Konkurentsiametis valminud taastuvate energiaallikate toetamise analüüsist selgub, et kõige rentaablimat äri ajavad Eestis hüdroenergeetikud.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.