Bittman: me ei ole Siffiga seotud

Koos ettevõtte juhtkonda kuuluva Margus Saluga tutvustavad nad parameetreid, mis tegelikult hirmu nahka ajavad. Telefon ja diktofon on välja lülitatud ohutuse tagamiseks, sest halvemal juhul võib see põhjustada katastroofi. Nagu Bittman ütleb, siis võib plahvatuse korral Viimsi poolsaarest saada saar.

Maa peale naastes pärin talt skandaali ja tüliõuna kohta, mis N-Terminali Grupi aktsionärid tülli on ajanud ning kuulujuttu kohta, miks arvatakse, et uut suuromanikku polegi ja kogu asja taga on endiselt Endel Siff. „Ei ole, mitte kuidagi ei ole Endel Siff meiega enam seotud. Milstrandi nõukogus on ta ka vaid teise omaniku ja uue suurosaniku Alexey Drachevi palvel ja kokkuleppel temaga,“ lükkab Bittman tagasi. Kohvilaua taga näitavad Salu ja Bittman mulle Milstrandi juubeli piltegi, tõestamaks, et uus omanik on lihast ja luust inimene ning erinevalt väidetest siiski reaalselt eksisteerib.

Bittman ütleb, et kohtusse on vähemusaktsionärid kaevanud kahe asja pärast. „Väidetava kantimise suhtes ei ole ühtegi hagi esitatud. Kohtus on küll kaks hagi, kuid need seonduvad hoopis muude teemadega. Ühe eesmärgiks on saada uus erikontroll ja erikontrolli läbiviijaks neid endid auditeeriv audiitor ja seda olukorras, kus erikontroll samade küsimuste osas on tegelikult juba läbi viidud ja erikontrollijaks oli rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroo AS Deloitte.

Teises hagis nõuavad väikeaktsionärid, et nende kaks esindajat loetaks ka nõukogusse valituks, kuna põhikirja järgi on nõukogus 3-5 liiget. Üldkoosolekul aga valiti üksnes  3-liikmelisest nõukogu koosseisust tagasi astunud kahe liikme kohale uued liikmed, mitte  täiesti uut nõukogu. Selleks, et nõukogusse oleks saanud valida 5 liiget, oleks üldkoosolek pidanud vastu võtma sellise otsuse, mida aga üldkoosolek teinud ei ole. Seega said uuteks nõukogu liikmeteks kaks enim hääli saanud isikut, kelleks ei osutunud väikeaktsionäride poolt  esitatud kandidaadid,“ selgitab Bittman. Ta lükkab ka tagasi, et kohtuvaidluste tulemusel oleks keelatud tal uusi tütarettevõtteid asutada või ettevõtteid ühest ettevõttest teise liigutada.

“Hagi tagamise määrus, mis on tehtud 10. mai seisuga, seal oli konkreetselt keelatud nõukogul asutada tütarettevõtteid teha igasuguseid tehinguid võtta kohustusi. Seal ei olnud ühtegi sõna kirjas sellest, et juhatus ei või täita nõukogu eelnevaid otsuseid. Minu tegevus, mis puudutas N-Terminal Investi asutamist 13. mail, siis selle asutamisega ma täitsin veebruari lõpus nõukogu poolt vastu võetud otsust, see ei olnud ebaseaduslik,“ põhjendas Bittman.

Kuid miks ikkagi AS Milstrand on liikunud Grupi ettevõtete sees, selle kohta juhatuse liige selgitusi ei anna. Ta ütleb, et neid strateegilisi otsuseid ei ole vaja kommenteerida ega leheveergudel kajastada. Aga Milstrand kuulub 50% ulatuses ikka N-Terminal Grupi omandusse, nabanöör on ikka küljes, ei ole kuskile ära läinud, tähendab Bittman, et niinimetatud vara kantimist kujutavad vähemusaktsionärid endale ette.

Juulis liigub Milstrand edasi ASi NarTest, mille suuraktsionär on Primos Investi ja Primose kaudu Endel Siff. „Nähakse Siffi igal pool taga. Siff ei ole aktsionär. NarTestis ei ole Siff aktsionär, kontrollige väärtpaberi registrist. Hagiavaldusse võib panna ka kirja ükskõik mida, paber kannatab kõike,“ lükkab Bittman tagasi.

Ta selgitab, et NarTestis on hoopis teine N-Terminal Grupi väikeaktsionär Aleksander Denisoff aktsionär. Äriregistrist järgi uurides paistab, et Endel Siff on tõesti nõukogu esimehe staatusest tagasi astunud tänavu juulikuu viimastel päevadel ja Bittman on nõukoguliikme staatuse samal päeval võtnud, ent Primos Invest on 1.juuli seisuga endiselt aktsionär ja tervelt 52,7%. Väärtpaberikonto kajastab aga, et sama suure osalusega on hoopis Terminal Invest NarTesti suurim aktsionär, seega on viimase poolteise kuuga toimunud tehingud selles ettevõttes.

„N-Terminal Grupp ega tütarettevõtted ei ole teinud Primos ega Primos Investiga mitte ühtegi tehingut,“ teatab Bittman.

Küsin Bittmanilt, kas ta teab, et teda nimetatakse Endel Siffi tankistiks. „Teate ma võin ka teda (Kanajev-toim) nimetada kelleks iganes, aga minul tanki ei ole. Minul on laevamehhaaniku paberid, ja tankiga ma pole elu sees sõitnud,“ naerab Bittman küsimuse peale.

Ta ei eitagi, et on varem Endel Siffiga äriliselt seotud olnud ning viskab nalja edasi: „Teate ma olin varem keskerakondlane ja olin Edgar Savisaarega ka hea tuttav, aga enam ei ole.“

Siiski jätab ta kommenteerimata, kas nad on suurärimehe Siffiga sõbrad, aga vaenlasteks ta ka ei tunnista. Et inimesed teineteist teadsid, suhtlesid kunagi, teine teise juures töötasid, seda ei saa meelevaldselt siduda, Eesti on niivõrd väike, et tahes tahtmata on keegi kellegagi seotud, pahandab ta.

Siiski on Siff Milstrandi nõukogu esimees, sest on Bittmani sõnul selle ettevõtte rajanud. „Ta teab seda paremini kui oma viit sõrme. Äriliselt Milstrandi aktsionärid saavad aru, et kasulikum on hoida sellise pagasiga inimest,“ annab Bittman mõista, et teine Hollandist osanik Voorsterburgh Investeringen soovib ka seda.

Kogu vestlust jälginud ASi N-Terminaal Hulgi nõukogu liige Margus Salu sekkub ja ütleb, et ajaloos on kaks Milstrandi aktsionäri kes on tõsiselt ettevõttega tegelenud – Siff ja Luukas. „Isegi vene poole omad ei ole  kaasa aidanud,“ lisab ta.

„Aga ta (Siff-toim) ei ole omaniku staatuses mitte ühegi lüliga,“ kordab Bittman veel ja küsib, kas on pakkuda mõni parem kanditaat või äkki pakuks Kanajev selle ise.

 Mõlemad mehed arutlevad, et Siffil on ilmselt Terminal ikkagi südamel, sest ta on sellega pikka aega tegelenud.

Jõuame ikkagi sinnani nagu ka Siff viitas, et tüliõun on Anatoli Kanajev hoopis ise. Panna hoopis Kanajev ettevõtet juhtima, arvavad mehed, et ta ajab kõik kõigiga tülli.

Et Bittman ise on 96aastal N-Terminali turvamees olnud, viitab ta, et on varemgi kuluaarides räägitud kuulujuttudega kursis. Bittman annab edasi ka uue enamusaktsionäri Alexey Drachevi pettumuse. Too olla aktsionärid endaga õhtusöögile palunud Olümpiasse, et ennast tutvustada ja plaanidest rääkida, aga keegi kohale ei tulnud. „Alexey rääkis mulle, et kutsus kõiki väikeaktsionäre endaga kohtuma, kuid keegi ei tulnud kohale. Pärast ta küsis, kas selliseid kombed teil Eesti Vabariigis ongi,“ lausub Bittman, et Drachev ulatas väikeaktsionäridele käe, mida vastu võtta ei tahetud.

Üleüldse on Bittman häiritud, et ükski aktsionär temaga otse suhtlema ei satu ning skandaal läbi ajalehe või advokaatide kerib. Viimane aga paneb teda kahtlustama, et aktsionärid soovivad hoida üleval n.ö näilikku tüli.