Glaskek taotleb enda pankrotti

"Olukord on selline, kus Glaskek peab oma saneerimismenetluse lõpetama ja pankrotimenetluse algatama selleks, et oma tervendamist jätkata," ütles Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Tross. Ta põhjendas otsust asjaoluga, et saneerimismenetluses esitatud tähtajad ei võimalda nii suure ettevõtte puhul saneerimist läbi viia.

Millal saneerimine lõppeb? "Ma arvan, et jõuan taotluse selle nädala kolmapäevaks kohtule esitada. Koos juhtkonnaga ja nende avaldusega eelduslikult ikkagi palutakse pankrot välja kuulutada, sest olukorda muutmata Glaskek oma kohustuste koormat täita ei suuda," vastas saneerimisnõustaja. 

Kuidas toimub tervendamine läbi pankrotimenetluse? "Saneerimiskava kirjutatakse ümber kompromisskavaks, ainult, et võimalik kohustuste hulk fikseeritakse pankrotiotsuse seisuga. Kohustused võivad pisut kasvada," selgitas Tross.

Kui tervendamise või kompromisskava ei pakutaks, saaks rahuldada vaid tagatud nõuded, lisas ta. Pakkudes kompromissi on võimalik rahuldada ka teiste, tagamata nõuetega, võlausaldajate nõudeid. Kui saneerimismenetluses vähendati nõudeid 53%, et firma suudaks neid rahuldada siis pankrotimenetluses tuleb neid vähendada veel rohkem, rääkis Tross. 

Tootmine toimub nüüd Lätis

Saneerimisnõustaja kinnitas, et ettevõte sulges Valga esinduse ning tootmine Tartu tehases on lõppenud ning suur osa töötajaid koondatud. Kui palju täpselt, Tross öelda ei osanud. Glaskeki juhatuse esimeest Meelis Põldat ja nõukogu esimeest Vladimir Oberšneiderit pole Äripäev veel kommentaariks kätte saanud.

"Mis puudutab teatud esinduste sulgemist, siis see on saneerimiskava osa, mida täidetakse. Esindusi otseselt ei suleta, aga need antakse edasi edasimüüjatele või diileritele ja alles jäävad keskused Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas,“ rääkis Tross.

Praegu Glaskekil ilma investori abita jätkata võimalik ei ole ning seetõttu ka aktiivset müügitegevust ei toimu, lisas ta. "Täidetakse olemasolevaid tellimusi, kuid teatud ajalise nihkega. Põhitootmine toimub praegu juba Lätis," rääkis saneerimisnõustaja. Trossi sõnul koondati 2007. aastal uuenduskuuri läbinud Tartu tehases PVC-aknaid tootvad töötajad ja osaliselt ka puidutootmise töötajad.

Tross: investori huvi Glaskeki vastu endiselt olemas

Väidetavat Glaskeki vastu huvi tundvat investorit (investoreid) sündmused ega ka Swedbank Liisingu esitatud pankrotiavaldus kohutanud ei ole. "Olemas on, nagu ka varem räägitud, investor, kes ei tule tehaseid vaatama enne kui augusti teises pooles," rääkis Tross. Kuigi Swedbanki pankrotiavaldus Glaskeki vastu tõi kaasa nii mõnegi lepingu ülesütlemise, on investoril põhimõtteline huvi endiselt olemas, märkis ta.

Saneerimisnõustaja sõnul on tegu Rootsi päritolu investoritega, kelle vahendajad on Eestist. Küsimusele, kas investorid on Glaskekiga samas valdkonnas tegevad, vastas Tross, et ei oska seda kindlalt väita, kuid see on väga võimalik.

Tänavu 5. juulil jättis Harju maakohus rahuldamata Swedbanki ja Swedbank Liisingu avaldused Glaskeki saneerimismenetluse lõpetamiseks. 11. mail pikendati Glaskeki saneerimiskava vastuvõtmise tähtaega 18. augustini. Tross on kinnitanud, et kohus peatas Swedbank Liisingu avalduse alusel pankrotimenetluse algatamise.

Glaskeki saneerimise algatas 17. märtsil Harju maakohus firma juhatuse avalduse ja suurima finantseerija Swedbanki nõusolekul. Siis oli Glaskek kui ka pank saneerimise õnnestumise osas optimistlik. "Glaskek on olnud Swedbanki pikaajaline klient ja toetame nende otsust ettevõte tegevust jätkata läbi saneerimisprotsessi," ütles märtsis saadetud pressiteate vahendusel Swedbank Balti kõrgendatud äririski juhtimise divisjoni projektide juht Hannes Veskimäe.

Swedbank on Glaskeki suurim võlausaldaja, omades 75% kõigist nõuetest aknatootja vastu.

Ettevõtte senise juhatuse esimehe Indrek Pajuri asemel juhib nüüd Glaskeki endine finantsjuht Meelis Põlda, kes varem on töötanud ka ASis Hansapank.

Glaskeki suuromanik on äriregistri juuli alguse andmetel nõukogu esimees Vladimir Oberšneider. Teised aktsionärid on Toomas Arumäe, Aleksander Pajuri ja Indrek Pajuri.