Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive sõnul hävitanuks AS Tallinna Kütte ettepanekute monopolide ohjeldamise eelnõusse sissehääletamine Eesti Energia prügipõletustehase projekti.
Tänasel riigikogu majanduskomisjoni kohtumisel osalesid riigikogu majanduskomisjoni liikmete ja Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive - Liive sai kutse istungile pärast seda, kui Äripäev kirjutas, et ta sellest ilma jäi -kõrval ka Reformierakonna peasekretär ja partei üks olulisemaid liikmeid Kristen Michal, IRL-i liikmed Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu.
Samuti esitasid enda seisukohad Konkurentsiameti ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindajad eesotsas vandeadvokaat Kaja Kallasega.
"Kohtumine nagu kohtumine ikka. Kulus palju aega, oli palju juttu. Aga ma olen rahul. Ma ei varjagi, et meie jaoks on kõige tähtsam, et Tallinna küttevõrku saaks müüa kõikvõimalikku taastuvenergiat, ka prügipõletustehases toodetud soojust. Kui riigikogus oleks läbi läinud ainult Tallinna Kütte esitatud ettepanekud, oleksime pidanud enda prügitehase projekti seiskama," rääkis Liive.
Liive lisas, et tähtis on ka investeeringute kindlus. Tema sõnul on 12aastaks investeeringu kindluse tagamine iseenesest hea mõte. Küsimus oligi eelkõige selles, et kõigile energiatootjatele oleks võrku kõige soodsama hinna pakkumisel vaba juurdepääs.
"Selge, et meie prügipõletustehase projekt on Eesti Energia kõige väärtuslikum asi praegu. Ma tean ka seda, et prügipõletustehase valmimise järel jagatakse Eesti prügimajandus ja-turg ümber. Ja tean ka seda, kes sellest sugugi huvitatud ei ole. Eks selle tõttu ja sealtkaudu need ettepanekud sünnivadki," märkis Eesti Energia juhatuse esimees.
Liive lisas, et iseenesest ei saa vandeadvokaat Kaja Kallase koostatud ettepanekuid tervikuna hukka mõista.
"Jõhvi linna puhul sobinuks need meile nagu rusikas silma auku, aga... Tallinnasse ei oleks me nende arvestamise korral saanud enam prügipõletusjaama ehitada," nentis Liive.
Seotud lood
Dalkia huve esindanud vandeadvokaadi Kaja Kallase pingutustest hoolimata leppisid riigikogu majanduskomisjoni liikmed täna kokku, et 12aastase investeerimiskindluse saavad ka prügist, turbast või uttegaasist soojust tootvad ettevõtted.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.