Väliseestlane pani Pärnus viskikastiga äri käima

1990. aastal randus Pärnu sadamas alus nimega Liisu, lastiks puutöömasinad, mõned autod ja kast viskit. Masinad ja sõidukid olid mõeldud Eestisse saeveski ja kiviplokitehase rajamiseks, kast viskit aga äripartnerite leidmiseks.

Viski tegi oma tööd hästi - kahe päeva pärast lõi Reesalu käed paari sadamatöölisega. Sündis firma, millest on kujunenud Pärnumaa kinnisvaraäri üks pikaajalisemaid ja mitmekülgsemaid tegijaid - AS Reldor.

Reesalu on läinud Eesti ettevõtluse ajalukku kui mitte kogu Eesti, siis kindlasti Pärnumaa esimese tööstusküla rajajana. Tööstusküla kujutab endast rendibokside ja büroopindade kompleksi, kus saavad tegevust alustada väikeettevõtted, kes ei taha või ei saa ise kinnisvarasse investeerida. Selle idee n-ö viksis Reesalu maha iseendalt: Göteborgi oli ta loonud samasuguse, pinnalt küll väiksema kompleksi juba 1970. aastate alguses.

Esimese tööstusküla ehitas Reldor Pärnusse Lao tänavale ning mõned aastad on nüüdseks tegutsenud ka laiendus Savi tänaval. Rendipinda on kokku üle 25 000 ruutmeetri.

Äriidee laiskadele

Reesalu istub oma Göteborgi tööstusküla kontoris ja näitab seinalt Pärnu ja Göteborgi tööstusküla peahoonete äravahetamisi sarnaseid fotosid. Ka jääb talle näppu foto, millele ta on jäänud koos seitsme Eesti kaunitariga - Reldor on olnud nimelt Pärnu missivalimiste sponsor.

Reesalu räägib naerdes, et tööstuskülade rajamise põhjus on tema laiskus. "Kui tavaliselt müüvad ehitajad valminud ehitised edasi, siis mina mõtlesin, et kõige lihtsam on ehitada endale. Teed korra töö ära, siis oled lebos ja üür jookseb sada aastat," tutvustab Reesalu oma ideed.

Eestis tegutsetud 15 aasta jooksul on tööstusküla täitumus olnud pea 100protsendiline. Vaid sel aastal on umbes kümnendik üürnikest oma äri kinni pannud. Pikaajaline suurim rentnik on Soome landitootja Rapala.

Sajandivahetusel sukeldus Reesalu ettevõte ka elamuehitusse, pakkudes tollalgi odavana tundunud poolemiljonilisi noore pere elamuid. Hinda saadi madalal hoida, sest majad projekteeriti ise ja toodeti enda rajatud plokitehases Uulus. Kortermaju ehitati nii Pärnusse kui ka Sindisse.

Tunneb eestlase mõtteviisi

Reesalu sõnul pole kodueestlased teda kunagi võõrastanud. "Tulin sinna niivõrd vara ja sulandusin sisse. Ma ei ole nendega riidu läinud, vaid kuidagi paindlik olnud. Ja ma olen ikkagi eestlane, ma tean, kuidas me mõtleme," mõtiskleb ta.

Elamuehituse kogemus on Reesalule aga õpetanud eestlaste kohta ka nii mõndagi uut. Näiteks seda, kui oluline on meile privaatsus. Kui Reldor esimesed ridaelamuboksid Savi tänavale püsti pani, läks müük vaevaliselt. Reesalu oli imestunud, sest sama ridamaja oli Rootsis kõige populaarsem. "Tegime siis järgmise rea, panime garaaži vahele, aga ikka ei midagi. Siis sain aru, et eestlane ei taha olla teistega koos, vaid omaette ja ümber oma maja joosta."

Rootsis kaks majanduskriisi üle elanud Reesalul on aga ka eestlastele õpetussõnu vastu jagada. Ta meenutab, et Göteborgi tööstusküla rajamiseks oli ta saanud pangast laenu 7protsendise intressiga, kuid kriisi ajal tõsteti see 15-le. "Kuidas sa amortiseerid (maksad laenu tagasi - toim) ja maksad 15% intressi üheaegselt? See oli õnn, et ma olin koonerdanud. Aga terve Göteborgi teised ehitusmeistrid olid pankrotis," tõdeb ta.

Ka eestlastele ütleb Reesalu, et headel aegadel ei tohi ahneks muutuda. "Kui hakkad nägema, et teenid ebanormaalselt kiiresti, siis tuleb mõistus pähe võtta. Sul peab olema midagi, mis seljatagust toetab, et jõuad võlad ära maksta," ütleb ta. "Aga selle peale varem ei mõeldud, nii et see kriis oli tarvilik õppetund."

Kuid miks üldse hakkas Reesalu, kes on Tallinna Inglise Kolledži vilistlane ning kelle lapsepõlvemaa on tegelikult Loksal, äri ajama hoopis Pärnus? "Mu vaist ütles, et parem on olla kuningas külas kui sulane linnas," ütleb ta naerdes. "Kui oleksin olnud 40, oleksin alustanud Tallinnas. Aga olin 65."

Äris kuni 90. eluaastani

Ka praegu, 20 aastat hiljem võiks Reesalu vanuseks tema elurõõmu ja vitaalsuse juures pakkuda 65 aastat.

Reesalu arvab, et tõmbab aktiivsest tööelust eemale 90. eluaastaks. Aga enne seda - siis, kui masuga Eestis ühele poole saab -, plaanib ta Savi tänavale ehitada veel paarsada noortele mõeldud ühetoalist üürikorterit.

Küsimusele, kuidas ta end Eesti majanduseluga kursis hoiab, vastab ta, et käib iga teise kuu järel Eestis ning kodus Göteborgis loeb Äripäeva. "Ma ei usu, et keegi teine loeb Äripäeva nii läbi kui mina. Ta tuleb mulle kaks korda nädalas ja kõik need numbrid loen ma läbi." Seejärel lisab Reesalu, taaskord naerdes: "Kui lähen koju Eestisse, saan nende suurte vendadega kokku ja ütlen, et mis sa jälle oled teinud. Ma tean neist rohkem, kui nad ise."

Kesklinna sadam läks Kilgile

Tööstusküla ja elamuehituse kõrval investeeris Reesalu 20 miljonit krooni ka Pärnu Jannseni tänava sadamasse, mis nüüdseks on Rein Kilgi omanduses.

Linn oli loonud Kilgiga kahasse ASi Pärnu Sadam ja puksis Reesalu sadamaärist välja, keelates sadama ainsal juurdepääsuteel raskeveokite liikumise. "Muu sadamategevusega seotud ettevõtluse väljasuretamine ASi Pärnu Sadam kõrvalt on viimasel aastal olnud Pärnu linnavõimude üks peamisi eesmärke," kirjutas Reesalu 2000. aastal Äripäeva arvamusküljel. Varsti otsustaski ta oma sadamaäri müüa Kilgile.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi sõnul on praegu plaan viia Jannseni sadam uude kohta. "Ta on nüüd natukene liialt kesklinnas, nii et tahame nihutada teda sealt eemale," ütles ta.

Kommentaar

Toomas Kivimägi

Pärnu linnapea

Puutusin Reesaluga rohkem kokku ajal, mil olin maavanem. Ta oli üks neist väliseestlastest, kes tuli siia ajal, kui me ise veel ei teadnud, kuidas ja mida täpselt teha. Just tol ajal oli iga selline teadmine ja kogemus kordades olulisem kui praegu, kui meil on juba endal jalad all. Mina tean teda eelkõige kui tööstusküla idee maaletoojat. See realiseerus siin väga edukalt. Nad on osalenud ka elamuehitusbuumis, nii et päris paljud pärnumaalased elavad nende kodudes.

Olen temaga 10-15 korda kohtunud ja alati on ta väga optimistlik ja rõõmus. Laia ampluaaga ja väga korrektselt oma asju ajanud.

KES ON KES

Kalju Reesalu

• Sündis 1924. aastal Loksal, sattus sõjakeerises 20aastasena Rootsi.

• Õppis Göteborgis ehitusinseneriks ning rajas linna külje alla esimese erakätes tööstusküla.

• Eesti iseseisvumise koidikul tuli Eestisse ja lõi ehitusettevõtte AS Reldor. Tegutses ka reederina.

• On omanud võidusõiduhobuseid, restorani ja ööklubi Hispaanias.