Partsi kinnitusel ei seosta tema energiaagentuuri moodustamist kuidagi poliitilise äraostmisega. „Eesti energiamajanduse pikaajaline arengukava nägi ette energia- ja kliimaagentuuri loomise ning selle otsustas riigikogu mullu suvel,“ lausus Parts. „Kummaline, et kõik riigikogu fraktsioonid, välja arvatud rohelised, toetasid seda arengukava.“
Parts selgitas arupärijatele põhjalikult, millele kulub energiaagentuurile riigieelarvest eraldatud 86 miljonit krooni. Partsi andmeil moodustavad administreerimiskulud vaid kuus miljonit krooni, mis tema sõnul on suhteliselt väike summa. „Ülejäänud 69 miljonit suunatakse näidisprojektidele ja võimalikele toetustele energiaauditite ja muu vajaliku tarbeks,“ selgitas Parts. „Prioriteet energiakliima valdkonnas on hoonete energiatõhusus ja suur osa eraldatud vahendeist ongi sinna suunatud.“
Parts täpsustas, et tegelikult oli Eesti viimane Euroopa Liidu riik, kes energiaagentuuri moodustas. Parts ütles, et järgmine pool aastat ehk sügiseni on agentuuri käivitamisperiood ja täpsema tegevuskava koostamine, sealhulgas organisatsioonilise vormi leidmine. Esialgu tegutseb energiaagentuur KredExi koosseisus.
Küsimusele, miks energiaagentuuri juhataja valimiseks avalikku konkurssi ei korraldatud, vastas Parts, et kuna agentuuri nõukoda leidis, et mitte aega kaotada, on mõistlik teha suunatud pakkumine inimestele, kes omavad antud valdkonnas teadmisi. Parts lisas, et tema teab vähemalt 3-4 spetsialisti, kellele selline ettepanek tehti. „Agentuuri nõukoda valis juhataja,“ lausus Parts. „Ja selle otsustamise juures oli ka keskerakonna liige, kes samuti kiitis heaks ametisse valitud juhi kandidatuuri.“