22.01.10, 10:33

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kunda Nordic Tsement loodab Soome turu taastumisele

Enamiku oma toodangust eksportiv Kunda Nordic Tsement uusi turge tänavu vallutada ei plaani, vaid pigem loodab läbinaabrite turgude taastumisele, ennekõike Soomes, ütles ettevõtte tegevdirektor Meelis Einstein. Laia maailma tsementi eksportida ei ole mõttekas.

Virge Haavasaluajakirjanik

Kui vaadata statistikaameti koostatud statistikat mullu kõige enam mahtu kasvatanud ekspordivaldkondade kohta, siis olemasoleva kümne kuu statistika baasil oli kasv kõige suurem mineraalkütuste kaubagrupis. Tsemendi jt kaubagruppi kuuluvate toodete eksport näitas ligi 400 mln kroonist langust, mida kinnitas ka Kunda Nordic Tsemendi juht.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna majandusanalüüsi talituse ekspert Mario Lambingu sõnul hakkas 2008. a lõpus eksport kiiresti kukkuma, mis jätkus tugevalt ka mullu. „Ka teised riigid on sarnaselt käitunud, on ainult üksikud, kellel on paremini läinud,“ nentis ta. „Selle tasemeni on pikk tee, kus olime,“ rääkis Lambing ekspordimahtude võimalikust taastumisest.

„Võrreldes varasema aastaga oli igal pool langus – koduturul oli kahekordne langus ja eksport vähenes umbes kolmandiku,“ märkis Einstein eelmise aasta kohta. Üks kolmandik kogu ettevõtte tootmisest läks koduturule ja kaks kolmandikku ekspordiks. „Eksport oli oma osakaalult ikkagi suur, suurem kui varasemal aastal, aga kogumaht vähenes,“ nentis ta.

Kõige suurem vähenemine toimus Einsteini sõnul Soome ekspordis, kuna Kunda Nordic Tsemendi ühe omaniku, kes on ka nende klient, turg kukkus peaaegu 40 protsenti. Selle põhjustas Soome turule tulnud uus tegija, kes hakkas tsementi sisse ostma, mis pani Einsteini ütlusel soomlaste enda tehased teatud ajaks seisma.

Teistel sihtturgudel, nagu Venemaal ja Lätis, kukkus ettevõtte eksport Einsteini ütlusel umbes kolmandiku. Soome, Venemaa, Läti turgu osakaal on Nordicul tema sõnul suhteliselt ühes suurusjärgus. „Kasvas aga Brasiilia ja Aafrika osakaal, sest toodangust pidi kuidagi lahti saama,“ ütles mees muheledes.

Lambing uskus, et tänu nõudluse suurenemisele kogu maailmas peaks tänavu ka Eesti ettevõtjate eksport kasvama. Samas märkis ta, et Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks Eesti eksport kasvama tänavu püsivhindades vaid 5 protsenti ja veidi rohkem juba 2011. aastal.

Lambingu hinnangul võiks tänavu tõusta kõige enam elektriseadmete valdkond, kuna see on teistest valdkondadest vähem kukkunud, ja puidutööstus, mis on olnud paar aastat väga sügavas languses, ja on seepärast, kuhu tõusta. Lambingu sõnul moodustab tööstusettevõtete toodangust reeglina poole eksport.

„Soome natuke paraneb, aga mitte kordades, nagu ta kukkus. Läti ilmselt langeb. Loodan, et Venemaa paraneb,“ prognoosis Einstein tänavust aastat ekspordis. Müüki Aafrikasse ja Brasiiliasse ettevõte juba vähendas ja sinna ei plaanita tänavu üldse tarnida, kuna hinnasurve on nii suur.

„Transport siit kaugelt Balti merest Aafrikasse ja Brasiiliasse on nii pikk, et teeb meie konkurentsivõime olematuks, sest seal on suured eksportijad Türgi, India ja Hiina, kel on palju lähem minna,“ põhjendas ta. Uutele turgudele ei plaanita Einsteini sõnul samuti minna, sest hea on, kui tsemenditurg asub 400 km raadiuses.

Einstein uskus, et mõistlikum oleks isegi tootmismahtusid vähendada ja oodata, millal naaberriikides olukord paraneb. „Kauged ekspordiriigid sellist lihtsat toodet nagu tsement ei kannata välja just pikkade ja keeruliste logistikakettide tõttu,“ põhjendas ta.

Mis te üldse sellest mõttest arvate, et rõhutatakse kogu aeg, et peab rohkem eksportima ja leidma tooteid, mida välisturgudel ei ole? Osa ettevõtete jaoks on see Einsteini sõnul kindlasti hea mõte. "Sellise mõtteviisi külvamine on iseenesest juba hea asi. Kes näiteks alustab uut äri, tuleb ka kohe selle peale, et on olemas ekspordivõimalused, ja näeb seda varases faasis ette,“ leidis Einstein, lisades, et näiteks edukate riikide Soome ja Rootsi tööstus ekspordib väga palju.