Aknatootjad panustavad energiasäästlikkusele

Ühena esimestest hakkas selle aasta alguses turul enim levinud 68 millimeetri paksuse lengi ja raamiga akna kõrval 78 millimeetri paksuse lengi ja raamiga akent tootma näiteks Järvamaal asuv AS Viking Windows, suvel käivitas energiasäästlikumate akende tootmise Eesti vanim, 20 aastat puit- ja puit-alumiiniumaknaid tootnud AS Lasita Aken. Mõlemad aknatootjad teevad vaid nõndanimetatud rätsepatööd ehk toodavad aknaid konkreetsele tellijale, masstoodangut ja toodangut lattu nad ei tee.

Lasita Akna tegevdirektori Helena Randoja sõnul on nõudlus uue tootesarja Lasita Softline 78 ja 78 ES järele oktoobris tuntavalt tõusnud ja hõlmab novembris tellimisportfellist juba viiendiku. „Kuna selle aasta algusest peavad majadel olema energiamärgised, annavad renoveeritavate hoonete ja uusehitiste projekteerijad kohe juhiseid, millistele nõuetele vastavaid soojapidavaid aknaid-uksi tasub soetada,“ põhjendas Randoja peamiselt Eesti eratellijate huvi energiasäästlikumate toodete vastu. „Järgmisena võtame käsile aga Skandinaaviamaades levinud väljapoole avanevate nn taani-tüüpi akende parendamise.“

Randoja andmeil investeerisid nad uue tootesarja tootmiseks kokku 1,2 miljonit krooni, millest pool läks kaasaegsetele nõuetele vastava tooteperekonna tootmiseks vajalike lõiketerade ostmiseks ja teine pool klaasliistude kokkupanemise seadmele. Uute, paksemate akende hinnavahe võrreldes 68 millimeetrise lengi ja raamiga akendega on 10-25 protsenti.

Randoja ütles, et Saksa lõiketerade tootja esitatud arvutused näitavad, et nende teradega töödeldud 78 millimeetrise lengi ja raamiga puitakna konstruktsiooni soojapidavust väljendav u-väärtus on 0,98-0,86 W/m2K (tavalise, 68mm akna u-väärtus on 1,4 W/m2K). „Põhjalikum tehnilise informatsiooniga eurosertifikaat ehk CE-märk uute akende kohta on veel menetlemisel,“ täpsustas Randoja. „Samuti teeb Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklabor meie toodetele auditit, mille tulemused saame jaanuari algul.“

Viking Windowsi juhatuse esimehe Toomas Agasilla sõnul on ka Eestis teadlikke kliente, kes soojapidavamaid aknaid tahavad. „Eestis ametlikult soojapidavuse normatiive määratud veel pole, kuid sellega tegeletakse ja ilmselt need ka kunagi kehtestatakse,“ lausus Agasild. „Mujal maailmas on need kehtestatud, näiteks Norras on u-väärtuseks 1,2 ja Soomes ligi 1, ja ega Eesti saa siin maha jääda.“Agasild ütles, et nemad hakkasid sissepoole avanevaid aknaid ehk nn saksa-tüüpi aknaid tootma selle aasta algusest. „Varem me sellist tüüpi aknaid üldse ei tootnud ja kui hakkasime tootma, siis läksime kohe laiema lengi ja raami peale,“ rääkis Agasild. „Uut tüüpi aknad on meie jaoks praegu veel pigem niššitoode, nende osakaal küünib umbes viiendikuni.“