Kevadine börsielekter ähvardab kõrge hinnaga

Turu avanemine puudutab aastas üle 2 GWh tarbivaid ettevõtteid ja hõlmab 35 protsenti elektriturust. "Ükski suurettevõte ei hakka ootama, kuidas börs toimima hakkab, et sõlmida leping. Elektrileping sõlmitakse ikka varem ja see tähendab, et seda ei sõlmita mitte kellegi teisega kui Eesti Energiaga. Seega tekib väga suur oht sõlmida ebasoodne leping," ütles elektrienergia suurtarbijate liidu esindaja ja Viru Keemiagrupi (VKG) finantsjuht Ahti Puur.

"Tekib küsimus, kuhu neid tarbijaid siis 1. aprillist lükatakse? Keegi ei ole aru saanud, kes siis on ikkagi need konkurendid, kes seal turul elektrit pakuvad," rääkis Puur.

VKG: ettevõtted võiksid saada üleminekuaja

Puuri sõnul peaks turu avamise ajaks kõik reeglid paigas olema, praegu aga lükatakse suurtarbija avatud turule samal momendil, kui avatakse elektribörs. Sellele vaatamata ei ole Puur vabaturu vastane. "Sellest, et vabaturg peab tulema, on kõik aru saanud. See, et vabaturuga seoses elektri hind tõuseb, on ka kõigile selge. Aga ei arvestata, et vabatarbijate vägisi turule lükkamine peaks toimuma siis, kui turg mingil määral toimib."

VKG finantsjuhi sõnul võiks börsiga alustada küll 1. aprillil 2010, nagu plaanitud, kuid ettevõtted võiks saada üheksakuulise üleminekuperioodi ning alustada elektri ostmist 1. jaanuarist 2011.

Elektrienergia suurtarbijate liit tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku lükata turu avamine edasi, mis aga toetavat vastukaja ei saanud.

Ahti Puuri sõnul on turu avamine 1. aprillist 2010 ebasobiv ka seetõttu, et järgmisel aastal peaks hakkama majandus kosuma.

"Turu avamine toob kaasa 40-50protsendilise hinnatõusu. Ettevõtjatele on see järgmine hoop," rääkis Puur.

2010. aastal elektri hind arvatavasti ei lange

Hinnatõusu ei välista ka Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Eelmise nädala neljapäeval toimunud Äripäeva konverentsil "Äriplaan 2010" vastas Liive küsimusele, kas on naiivne loota, et hinnad aprillist alla lähevad.

Liive arvas, et hind võiks sel juhul alla minna, kui NordPooli hind tuleks praeguselt tasemelt allapoole, mis pole välistatud. "Tõsi, kui võtame pikema perioodi, siis avatud turu hinnad on kõrgemad, kui Eestis on olnud. Seega ei soovita 2010. aasta äriplaani elektrihinna langust sisse kirjutada," lausus Liive.

Ka Estonian Celli finantsjuht Riia Ratnik rääkis Liivega sama juttu. "Ettevõtja ei saa kuidagi arvestada praegust hinda, vaid peab lukku panema terve aasta hinna ehk koguse. Seal räägitakse juba teistest summadest. Forward'ite hinnad on tunduvalt kõrgemad," selgitas ta.

"Paraku oleme selle tee valinud ja ega midagi parata ei ole. Tootjale oleks alati kasulikum, kui hind oleks soodsam, aga see, kui hind tõuseb, teeb loomulikult elu raskemaks," rääkis köögiviljakastaja Grüne Fee Eesti OÜ juht Raivo Külasepp.

"Ma ei ole avatuse printsiibiga kursis, aga konkurents peaks tihenema ja see peaks tarbijale ju positiivne olema," ütles Pagaripoisid OÜ omanik Meelis Pärn.

Kui avatud turul hind on 40-50 protsenti praegusest kõrgem, nagu ennustas elektrienergia suurtarbijate liit, siis võib see paljudel jalad alt lüüa, sõnas Pärn.

"See on ju liiga oluline hinnatõus tooteühiku peale. Siis ei ole me üldse võimelised konkureerima," lisas ta.

Küsimusele, kas uus elektrienergia hind viib üles ka toodete hinnad, vastas Külasepp, et iga tootmine peab olema selline, et ta end ära tasuks.

Pärn märkis, et kui turu avamine tõstab elektri hinda ja muudab Eesti ettevõtted konkurentsivõimetuks, siis on see ennem negatiivne kui positiivne samm.

Liive: aprillis tuleb NordPool

Aprillis hakkab Eestis toimetama NordPool, tuleb Tallinna piirkonna hind ja suurematel tarbijatel on võimalik kas otse või maaklerite kaudu osta elektrit hinnaga, milliseks iganes see kujuneb," selgitas Sandor Liive Äripäeva majanduskonverentsil "Äriplaan 2010".

Liive sõnul sõltub turuhind sellest, mis hetkel hind nn lukku lüüa ja mis pakkumine tarnijalt vastu võtta. Tema sõnul on elektri hind muutuv. "Seda mõjutab nõudluse-pakkumise vahekord, nafta ja CO2 hind, tuumajaama remont, sademed Norras jne," rääkis Liive.

Liive sõnul hakkavad aprillis mitmed energiafirmad, Eesti Energia sealhulgas, pakkuma klientidele erinevaid lahendusi. "Te peate hakkama mõtlema - kas tahate hinna lukku lüüa aastaks-kaheks-kolmeks, kas kõik fikseerida või jätta osa muutuva hinnaga." Ka Eesti Energia hakkab tema kinnitusel pakkuma vähemalt aastaks fikseeritud hinda ja paindlikke pakette.

MKM: NordPooli hind 10% kõrgem

Viimase aasta jooksul on Põhjamaade elektriturul majandussurutise mõjul hinnad oluliselt langenud ning jõudnud ca 10% kõrgemale tasemele kui on Narva Elektrijaamade reguleeritud hind, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel.

"Kindlasti on suur küsimärk elektri hinna potentsiaalne volatiilsus, millega siinsed elektriostjad kokku puutunud ei ole," rääkis Kisel.

Hinda hakatakse noteerima igaks tunniks, kuid on võimalik teha ka mitmeaastaseid lepinguid. "Uudne on ettevõtete jaoks ka müüjate tegevus elektribörsi kaudu, mis tekitab esmalt kindlasti segadust," nentis asekantsler.

Kisel kummutas väite, nagu võiks turu avamine Eesti Energiale olla kullaauk. "Kui eeltoodud Põhjamaade elektrituru hinnalangusele lisada, et plaani kohaselt on võimalik müüa elektribörsil ka Vene elektrit, siis on konkurentide hinnasurve see, mis ohjeldab ka Eesti Energia tegevust.

Kommentaar

Riia Ratnik, Estonian Celli finantsjuht

Elektrituru avanemine tuleb Eesti turu jaoks selgelt liiga vara ja äärmiselt ebasobival ajal. Selle aasta lõpus lõpetab Ignalina tuumajaam tegevuse, mis toob järgmisel aastal suure segaduse hindades. See paneb suurtootja pisut räbalasse olukorda, kuna hinnad on ennustamatud. Seda ka järgmise aasta eelarve tegemise seisukohast, kuna me ei tea suurt komponenti omahinnast. Elektri hind on omahinnast umbes 25 protsenti. Usume, et hinnatõus tuleb umbes 30-40 protsenti. Selleks valmistume kõige halvemas stsenaariumis.

Turu pea peale pööramine ei saa olla hind selle eest, et Eesti saab kaasrahastuse Estlink 2 kaablis. Tuleb kaaluda, kui palju Eesti majandus sellest võidaks. Ühelt poolt 50 miljonit eurot, mis Estlinki 2 rahastamiseks tuleb, ja kui palju ettevõtted kaotavad, kui peavad tegema kulutusi, et uurida, mida elektriturg endast kujutab, mida sealt ja mis hinnaga osta.