Eeldan, et selline võimas tehas saab olla
vaid sadamaga seotud, sest kindlasti on ta transiidi peale üles ehitatud,
kommenteeris MTÜ Biodiisli Tootjate Liit juhataja Margo Tomingas energiafirma
Vapo võimalikku plaani ehitada Eestisse 500 miljonit eurot maksev
biodiislitehas.
Tominga kinnitusel pole ta Vapo plaanist midagi kuulnud. „Kuigi ma ei tea täpselt, mis toorainet ja tehnoloogiat nii kallis tehas kasutama hakkab, võib arvata, et ilmselt hakatakse kasutama kõige uuemat, kõrgsurvetehnoloogiat,“ lausus Tomingas. Tema kinnitusel on MTÜ Biodiisli Tootjate Liit hetkel passiivses seisus, sest enamik kohalikke biodiislitootjaid on oma tootmise külmutanud.
Ka ASi Werol Tehased omanik Rein Kilk arvas, et Vapo plaanid võivad olla seotud sadamatega. „Paldiskis on ju biodiislitehas olemas,“ rääkis Kilk. „Mis mõttega nad uut ehitavad, ostku siis juba see pigem ära. Arvan, et eks nende plaanid võivad olla mingit pidi seotud sadamatega.“
Kauppalehti kirjutas, et Soome riigi osalusega energiafirma Vapo plaanib ehitada 500 miljonit maksva biodiisli tehase ja üheks võimaliku asukohana on kaalumisel ka Eesti.
Seotud lood
Investeeringud Eestisse oleksid praegu väga
vajalikud, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kommentaariks
uudisele, et Soome energiafirma Vapo võib suure biodiisli tehase ehitamise
asukohaks valida Eesti.
Kuigi taastuvate kütteainete valmistaja Vapo Oy uue poole miljardi euro ehk 8,5 miljardi krooni suuruse investeeringu asukohana oli kaalumisel ka Kunda, otsustas ettevõte siiski Soome kasuks, kirjutab Kauppalehti.
Sillamäe Sadam ei pea mingeid läbirääkimisi
biodiislitehase rajamise asjus, kinnitas ASi Sillamäe Sadam nõukogu esimees Tiit
Vähi.
Soome energiafirma Vapo on oma võimaliku
biodiisli tehase kõige sobivamaks asukohaks Eestis valinud Kunda, sest siin on
olemas sadam ja muu infrastruktuur, kinnitas Kunda linnapea Allar Aron.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.