Lähiaastate muudatused Eesti ja Euroopa
Liidu energiaturul loovad täiesti uued tingimused nii sooja- ja
elektrienergiaettevõtetele kui ka tarbijaile, selgus tänasel jõujaamade ja
kaugkütte ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil.
Konverentsil esinenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Einari Kiseli sõnul tähendab 2013. aastal teoks saav täielik elektrituru avanemine seda, et Narva Elektrijaamad ei määra enam Eesti sooja- ja elektrihinda. Võrreldes avanenud turu ning heitmekaubanduse reeglite muutustega võib see osutuda isegi liiga kalliks, märkis ta.
"Nendes tingimustes hakkab hinda kujundama hoopis Põhjamaade elektrihind ning oluliseks saab ka see, millistel tingimustel hakkab olema võimalik energia sisseostmine kolmandatest riikidest, näiteks Venemaalt," ütles Kisel.
Ministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste rääkis konverentsil energiasäästu sihtprogrammist aastateks 2007-13, mille abil plaanib riik saavutada 9% energia kokkuhoidu võrreldes perioodi 2001-05 keskmise energiatarbimisega. Tema sõnul on aga täna teadmised võimalikest energia kokkuhoiukohtadest ja -meetoditest üsna pealiskaudsed.
"Tänane energiasäästu poliitika keskendub peaasjalikult sellele, et saavutada efektiivsust ettevõtete tasandil. Energiasääst ja -efektiivsus tarbijate tasemel aga ei ole veel piisavalt tähelepanu ja toetust pälvinud," rääkis Laaniste.
EJKÜ juhatuse esimehe Tiit Rahkema sõnul tähendab see elektri- ja soojatootjatele seda, et energiasäästu tulemusel väheneb tarbimine või aeglustub selle kasv ja koos sellega väheneb ka vajalike täiendavate investeeringute maht. "See on sooja- ja elektritootjatele hea sõnum, sest ettevõtjad ei pea enam pidevalt muret tundma täiendava rahastamise otsimise pärast," ütles ta.
EJKÜ aastakonverentsil "Alternatiivid ja valikud energeetikas" käsitletakse tuuma- ja tuuleenergia kasutusvõimalusi, energiasäästu ning energeetika-alase seadusandluse arengut Eestis ja Euroopa Liidus. Jõujaamade ja kaugkütte ühing on 13 aastat tegutsenud suurim ja vanim Eesti energiaettevõtteid ühendav katusorganisatsioon, kuhu kuulub 58 energiaettevõtet.
Seotud lood
Enamusel Eesti erakondadel puudub selge
nägemus, milline peaks olema energiavaldkonna tulevik ning kuidas sinna
jõuda, ütles riigikogu liige Taavi Veskimägi.
Alumiinium on 100% taaskasutatav materjal ja taaskasutatud alumiiniumist uute toodete valmistamine nõuab vaid 5% esmase alumiiniumi tootmiseks kulunud energiast. Seetõttu on oluline tagada, et kogu tarbimisjärgne alumiiniumijääk jõuaks tagasi ringlusesse. Ringmajanduse võtmeks on toote elutsükli planeerimine juba joonestuslaual – taaskasutatavatest materjalidest toodete kujundamine, mis kestavad kauem ja mida saab lahti võtta ning taaskasutada.