Jäätmete taaskasutus satub löögi alla

Nafta ja maagaasi, aga ka metalli ja puidu hinna drastiline langemine läinud aasta teisel poolel viis vabalangusse ka vanapaberi, plasti- ja kilejäätmete ning vanametalli kokkuostuhinnad.

Nüüd on ilmnenud esimesed märgid, et hinnad enam ei lange, mõne materjali puhul isegi pisut kerkivad. Esialgu on see tingitud heal ajal soetatud laovarude lõppemisest, mitte niivõrd kasvavast nõudlusest sekundaarse tooraine järele.

Hinnalanguse foonil märgib prügifirmasid esindav Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL), et prügifirmadele pole jäätmete liigiti kogumine enam majanduslikult tasuv. Nii ollakse dilemma ees, kas lõpetada liigiti kogumine või jätta uued sihtarvud täitmata.

Prügiettevõtete loogika on lihtne - kui prügist väljasorteeritud materjali hinnad olid laes, kujutas sellega tegelemine neile kaunikesti tulusat äri. Nüüd, kui kile, paberi, klaasi jms eest enam raha ei maksta, üritatakse sellest kahjumlikust tegevusest vabaneda.

EJKLi tegevjuht Margit Rüütelmann on seda meelt, et jäätmekäitlejad ei lõika taaskasutatavate materjalide kogumise ja realiseerimise pealt tohutut kasumit. "Materjali müügist saadav hind ei kata praegu isegi transpordikulu," tõdes ta.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek märkis, et paljuski tuleneb taaskasutatavate materjalide madal hind nende kehvast kvaliteedist.

"Probleemid on seotud pakendimaterjalidega," märkis Eek. "Selles osas on tegu ka "pada sõimab katelt" efektiga - omavalitsused ütlevad, et pakendiorganisatsioonid pole paigaldanud piisavalt liigiti ja puhtalt sorteerimist võimaldavaid konteinereid, pakendiorganisatsioonid aga väidavad, et omavalitsused pole taganud jäätmevaldajate sidumist segajäätmete kogumissüsteemiga. Kusjuures mõlemal on osaliselt õigus."

Eek selgitas, et pakendimaterjalide taaskasutamist finantseerivad pakendiorganisatsioonid ja kui nende tulud sekundaarse toorme hinnalanguse tõttu vähenevad, tuleb tõsta teenustasu.

"Pakendiorganisatsioonid ignoreerivad majandusliku olukorra muutusi, sest nende tasunumbrid on 2008. aasta alguse tasemel," tõdes Eek. "Raha ei koguta sealt, kust võiks. Igatahes on ELi kindel seisukoht, et taaskasutusse suunamise sihtnumbreid leebemaks ei muudeta."

Eek tõdes, et tõsta on tarvis ka saastetasusid ja prügilasse ladestamise hindu. Praegu on ladestamistasu jäätmekäitlejatele justkui indikaator - kui mingi jäätmetega tehtav tegevuste jada osutub ladestamisest kallimaks, on varnast võtta väide, et prügimäele viia on odavam. Samas on prügila hinnad Eestis viimase kümnendi jooksul antud toetuste kaudu tugevalt doteeritud - eri aastate toetusi tänase väärtuse järgi hinnates on ladestamist toetatud umbes 500 miljoni krooni ulatuses.

Kui pakendatud toodete tootja või maaletooja taaskasutusmäära ei täida, tuleb tal hakata aktsiisi maksma. Pakendiaktsiisi määrad on aga mitu korda kõrgemad tasudest, mida makstakse pakendiorganisatsioonidele pakendikäitluse kohustuse üleandmisel.

Plasti- ja kilejäätmetest sekundaarset toorainet tootev Plastitehas maksis veel läinud aasta suvel tonni puhta kile- või plastijäätmete eest 3000-4000 krooni. Nüüd võetakse selliseid jäätmeid vastu null krooniga. Maksmine tuleb kõne alla kuus vähemalt 50 tonnini küündiva koguse puhul.

Plastitehase juhatuse liige Kalevi Paluteder tunnistas, et töötlemiseks võetavate jäätmete eest enam maksta ei saa. Tehas ise leiab oma toodangule - plastigraanulitele ja kilehelvestele - ostja senisest 2-2,5 korda odavamalt, sama palju on langetatud suurklientidele makstavat kokkuostuhinda.

"Kui hind peaks veel langema, siis on kaks võimalust - kas keegi maksab taaskasutatava materjali kogumisele ja töötlemisele peale või kogub materjali lattu ja ootab hinnatõusu," selgitas Paluteder. "Hindade langemisel veel 20-30% ületatakse ka jäätmekäitlejate valulävi ning siis on ilmselt mõttekam kogu prügi sorteerimata prügimäele viia. Sellise fataalse seisu tekkimiseks peaks nafta hind kukkuma kümne dollari kanti."

Materjalituru kukkumise hea külg on Palutederi sõnul see, et tänu turgude ümberjagamisele on Plastitehas saanud endale kliente Skandinaaviast.

"Euroopasse eksportimisel on praegu takistuseks Eesti krooni tugevus näiteks 30% languse läbi teinud Rootsi krooni suhtes," tõdes ta.

Kommentaar

Mihkel Peedimaa

ASi Räpina Paberivabrik juhataja

Ütleks nii, et tegelikult vanapaberi kokkuostuhind hoopis tõusis vahepeal kümnetes kordades ja on praeguseks jälle enam-vähem normaalsele ehk siis endisele tasemele langenud.

Vahepeal, aasta tagasi ,oli juba selline absurdne olukord, kus makulatuuri hind oli võrreldav nn esimese ringi paberi hinnaga. Tarbijaid tekkis eriti Hiinas tohutus koguses juurde ja nemad ajasidki hinna üles. Selle tõttu on ka meie eelmise aasta majandustulemused niivõrd viletsad, et pidime makulatuuri eest maksma ülemäära kõrget hinda, et seda üldse saada, sest vastasel juhul oleks kogu vanapaber veetud mujale.

Meie kogused - eelmisel aastal 2000 tonni vanapaberit - on nii väikesed, et need turgu mõjutada ei suuda. Üks Aasiasse suunduv laev võtab kordades rohkem peale, kui meie aastaga käidelda suudame. Vajaliku koguse makulatuuri, peamiselt lainepapi näol, saab Räpina Paberivabrik praegu lahedalt kätte.

tasub teada

Taaskasutusse peab tänavu suunama senisest rohkem sekundaarset materjali

- Alates 01.01.2009 kehtivad senisest karmimad pakendijäätmete kogumise nõuded.

Pakendijäätmiete kogumiskohtade tihedus:

- kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta - vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses- kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta - vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses- kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril - kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta

Pakendimaterjalide taaskasutamise kohustuslikkus

materjal endine taaskasutuse kohustus, taaskasutusse alates 01.01.2009 (% jäätmete kogumahust)

- klaas: 15 ja 70- paberi- ja kartongijäätmed: 5 ja 70- metallijäätmed: 15 ja 60- plastijäätmed: 5 ja 55*- puidujäätmed: 5 ja 45- pakendijäätmed: 50 ja 60*45 % plastijäätmete kogumassist ringlusse võetuna ja 22,5% plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödeldunaAllikad: keskkonnaministeerium, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Äripäev