Läti palk vallutab Eestit

Eelmisel aastal importis Eesti kokku üle 564 000 tm ümarpalki, sellest 205 142 tm veeti sisse Lätist. Senine liider Venemaa jäi 147 463 tm teiseks. Kusjuures Venemaal palgiimpordi vähenemise põhjustasid peamiselt mullu idanaabrite poolt kehtestatud senisest üksjagu kõrgemad toorpalgi väljaveotollid.

Üldiselt aga veeti eelmisel aastal Eestisse oluliselt vähem palki kui 2007. aastal. Kui tunamullu ulatus import 1,423 miljoni tihumeetrini, siis 2008. aastal oli impordi maht peaaegu kolm korda väiksem. Sealjuures näiteks kuusepalki veeti mullu Eestisse ligi 20 korda vähem üle-eelmisest aastast – mahud vastavalt 24 744 ja 472 271 tm.

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun märkis, et impordikoguste kahanemine andis Eesti metsaomanikele vähemalt mõningase võimaluse raiutud palki turustada, kuigi viimase poole aasta jooksul järjest kukkunud puidu kokkuostuhinnad ei mõju metsaomanikele kuigi motiveerivalt, et üldse raietega tegeleda.

„Metsaomanike vaatevinklist võinuks väljast tuleva materjali voog veelgi väheneda – Lätis on raieaktiivsus suurem ning sealne palk on jõudnud juba Kesk-Eesti saeveskitesse,“ iseloomustas Aun. „Tuleb tõdeda, et Läti metsaomanik on puiduturul oma Eesti kolleegist konkurentsivõimelisem, sest metsamaterjali müük on Lätis tulumaksust vaba. Nii saab lätlasest metsaomanik oma palki Eesti metsaomanikuga võrreldes odavamalt müüa.“

Jaanus Aun lisas, et saeveskid käituvad majandusloogikast lähtuvalt, ostes toorainet odavamast allikast. „Nii aga rändab osa rahast, mis Eesti ettevõtjate taskusse võiks jääda, hoopis Läti majandusse,“ nentis ta.

Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner märkis, et suhtarvuna on praegu vähima hinnakukkumise teinud kõige odavam sortiment, küttepuit. Sellele aitasid kaasa ka viimasel talvel tööle rakendunud kaks suurt kombijaama Tallinna ja Tartu külje all.„Loodetavasti toovad lähimad aastad siin uusi jaamu ja tarbimisvõimsusi juurde. Praegu kasutatakse ära umbes 1/5 meie halli lepa võimalikust raiutavast puidust,“ rääkis Hepner. „Igal aasta võiksime raiuda aga ligi kaks miljonit tihumeetrit halli leppa rohkem, kui seda täna teeme.“

Kuigi puit on Eestis üks olulisemaid loodusressursse taastuvas energeetikas, ei saa seda tagavaraks varuda. Kuna paberipuitu pole kuhugi panna, siis vähemalt üks osa sellest läheb praegu kütteks, mis omakorda on kaasa toonud küttepuidu osas ülepakkumise ja mõningase hinnalanguse.„Kuid ka küttepuidu tootmise ja turustamise osas mõjutab tulumaksu küsimus kindlasti metsaomanike aktiivsust,“ toonitas Hepner.