Majandusminister Juhan Parts tunnistas
tänasel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti elektrituru avanemisega 2013 võib
kaasneda tugev hinnahüpe.
Praegu on Eesti elektrienergia hind üks odavamaid Euroopas ja ehkki Parts lubas, et riik püüab elektrienergia taskukohast hinda säilitada, pole välistatud, et siinse energiasüsteemi ühendamisel Põhjala ning Balti riikidega hind siiski hüppeliselt tõuseb.
Hinnatõus võib tuleneda ainuüksi sellest, et Eesti energiasüsteem vajab naabritega ühendamiseks suuri investeeringuid. Riiklik energeetikakava näeb ette, et 10 aasta jooksul investeeritakse 100 miljardit krooni. Sellest summast tuleb riigilt 30-35 miljardit, ülejäänud aga erasektorist.
"On palju investeeringuid, mida peame nui neljaks tegema," rääkis Parts, "eelkõige Narva elektrijaamas. Põlevkivienergeetika kindlasti jääb, ehkki kohalikud legendid räägivad, et valitsus on otsustanud selle juba järgmisel nädalal likvideerida."
Parts märkis samas, et ei usu Eesti energiasüsteemi kiiret ühendamist Kesk-Euroopa energiasüsteemidega. Nord Pooli hinnad on aeg-ajalt aga isegi odavamad, kui Eestis riiklikult kehtestatud elektrienergia hind.
Parts ütles, et hetkel pole veel selge, kuidas toimetada, et ühelgi ettevõttel ei tekiks soovi ega võimalust süsteemide ühendamise aegu turult suurt raha välja võtta ja elektri hinda mõnele muule turuhinnale viidates kahekordseks tõsta.
Seotud lood
Elektrituru avamine ja Ignalina elektrijaama sulgemine toob kaasa elektrienergia hinnatõusu, kuna ühelt poolt väheneb kohalik elektrienergia pakkumine ja teisalt saab turule siseneda üldjuhul kallim Põhjamaade elektrienergia, kirjutab Swedbank oma värskes Balti energiaülevaates.
Kiiresti muutuvad ajad nõuavad valmisolekut kiireteks arenguteks ka ettevõtetes ning töötajate oskustes. Pidev areng ja enesetäiendus pole tänases maailmas erand, vaid argipäev. Selle eest, et püsida järjel keevitamismaailmas toimuvaga, kannab Eestis hoolt Weldman.