Eesti pelletitootjad ei suuda kõiki välistellimusi täita

ASi Pelletiküte juhatuse liikme Rein Kutsari sõnul kasvab pelleti eksporditurg jõudsalt. "Suur osa toodangust läheb ekspordiks Itaaliasse, Saksamaale, Austriasse, Inglismaale ja Rootsi," ütles ta. Nõudluse suurenemine on osaliselt tingitud ka poliitilistest sündmustest, lisas Kutsar, viidates Vene-Ukraina gaasitülile.

Tema hinnangul püütakse pelletiga kütmist ka Eestis rohkem kasutusele võtta. "Kaua me ikka seda Venemaad toidame, saame ka ise sooja teha," sõnas Kutsar. Praegu müüakse Pelletikütte 250 000 tonni suurusest toodangust Eestis 3-4%. Kutsari sõnul ei jäeta kõrge nõudluse ajal Eestit pelletite osas siiski kuivale.

ASi Kalvi Mõis juhataja Kuido Kuntro kinnitusel pole Eesti sisenõudlus oluliselt muutunud. Tema sõnul on müük Eestisse püsinud paari protsendi tasemel. "Muutunud on pigem välisturgude nõudlus," rääkis Kuntro, viidates Skandinaaviale, Inglismaale ja Saksamaale.

Kuntro sõnul ei jaksa firma toota nii palju, kui vajatakse. "See, et me nõudlust rahuldada ei suuda, vastab tõele," märkis ta. Kuntro sõnul on see tingitud ülemaailmsest majanduskriisist ja ehitusbuumi lõppemisest. "Meil on tekkinud toorme puudus, sest puidutööstus ei tekita enam suuri tööstusjääke," selgitas Kuntro. Puidutööstus on otseselt seotud ehitusturuga, lisas ta.

ASi Stahlhut müügijuhi Tiit Lubi kinnitusel on nõudlus pelletite järele järjest suurenenud. Tema hinnangul ei jõua ettevõtte kogu nõudlust rahuldada põhjusel, et tegu on väikese tootmisega. "Vahepeal oli toormega probleeme," selgitas Lubi. Tooret ei olnud saadaval, kuna sellel on väga kõrged nõuded, lisas ta.

"Tundub, et gaasikriis mõjutas meie turgu ka," ütles Lubi. Oluliselt mõjutas siseturgu ka Hansa Graanuli turult lahkumine, lisas ta. Stahlhut ekspordib pelleteid põhiliselt Taani, Saksamaale ja Rootsi.